Eesti energiamajanduse arengukavas pandi paika kolm suuremat eesmärki

ERR UUDISED, Eeva Esse:
Aastani 2030 paika pandava Eesti energiamajanduse arengukava peamised eesmärgid võib lühidalt kokku võtta kolme punktiga: 15 aasta pärast peab meie majandus ja energiatootmine olema konkurentsivõimeline, tagatud peab olema riiklik energiajulgeolek ja saavutatud Euroopa Liidu kliimaeesmärgid.

Nende kolme eesmärgi täitmiseks on peamine plaan hakata põlevkivi targemini kasutama, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Kivi otsepõletamiselt tuleb üle minna õlitootmisele ja selle kõrvalproduktina tekkivast gaasist ja poolkoksist toota elektrienergiat.

Eesti energiatööstus peab järgneva 15 aasta jooksul investeerima sadu miljoneid eurosid, et liikuda põlevkivi otsepõletuselt üle efektiivsemale õli ja elektri koostootmisele.

Ettevõtete motivatsioon uutesse tootmisvaradesse raha paigutada sõltub suuresti Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava eesmärkidest, mille algse versiooni üle täna esimest korda avalikult ka arutati.

Täna kinnitaski Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, et nende seni suurim panus üleminekusse ehk õlitehas Enefit280 on juba suure jõudlusega töös.

“Täna ta töötab üle 70% võimsusega ja on töötanud ligi kuu aega stabiilselt ilma suuremate peatusteta. Meil on väga head eeldused, et järgmisel aastal saame 100% projekteeritud võimsuseni ja hästi tööle,” rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Täielik üleminek põlevkivi efektiivsele töötlemisele eeldab sektori ettevõtetelt veel väga suuri investeeringuid. Siinjuures tuleb meelde tuletada keskkonnatasude tõstmise plaani, mis suure raha väljakäimiseks neile kindlust ei anna.

“Investeerimiskindluse üks osa on ka selgus, millised on ressursi- ja keskkonnatasud ja kui see selgus tähendab, et ressursi- ja keskkonnatasud lihtsalt pidevalt tõusevad, siis see selgus on küll selgus, aga ta ei aita teha suuri investeeringuid,” ütles Liive.

Aga lisaks põlevkivitöötlemise uuendamisele on Eesti energiapoliitika pikem siht ka vähendada energiatarbimist elamumajanduses ja transpordisektoris. See tähendab elamute soojustamist ja üleminekut suuremale rööbastranspordi ja kergliiklusteede kasutamisele. Ka taastuvenergia osakaal suureneb järk-järgult.

“Soojuse tootmises on täna kõige paremad lahendused biomassi kasutamine, puiduhakke kasutamine, seal on taastuvenergia konkurentsivõimeline,” lausus Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm.

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu on avalikul väljapanekul veel järgmised kaks nädalat ning 21. novembril toimub selle avalik arutelu Tallinna ülikoolis.

0Shares