«Kui seni oli käibel ligi 20 aastat tagasi paberkaartidel fikseeritud nn statistiline pindala, siis nüüd kasutatakse elektroonilistest andmekogudest pärinevaid märksa täpsemaid andmeid,» selgitas maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Näiteks aastaid tagasi kasutati paberkaardil piiri märkimiseks pliiatsit või markerit, mille joone laius võis anda piiri asukoha lausa 50-meetrise nihkega. Nüüd on tänu tänapäevastele tehnilistele võimalustele aluskaartide kvaliteet oluliselt parem, piiride määramise täpsus on tõusnud ning tulemused usaldusväärsemad.

Suuremate erinevustega tuleb arvestada just veepiiri omavatel haldusüksustel, sest nende halduspiir viiakse kokku kaldajoonega. Peamised muudatused tulenevadki Läänemere, Peipsi, Võrtsjärve ja Narva jõe ning Narva veehoidla kaldajoone muutustest. Näiteks Narva linna tuli korrigeerida just veehoidlaga seoses 20 protsendi võrra ning selle linna suuruseks loetakse nüüd 6895 hektarit varasema 8454 asemel. Üle kümne protsendi muutus pindala Kallaste linnal ja Piirissaare vallal – Kallaste suurenes 33 hektari ja Piirissaare 104 hektari võrra. Ka Tallinna pindala suurenes 104 hektarit.

Senisest enam tegelikkusele vastavad halduspiirid ja aluskaardid on olulised näiteks planeeringute tegemisel, kuid ka muude, ennekõike haldustasandi otsuste langetamisel.

Maa-amet on kõiki kohalikke omavalitsusi täpsustatud piiridest ja pindalast teavitanud. Uued andmed on saanud ka statistikaamet. Soovitame kõikidel uued arvutatud haldusüksuste pindalad kasutusele võtta ning neid igal aastal uuendada.