Eesti võimalus: eksportida nii saepuru, elektrit kui statistikat

05.02.2016

ÄRIPÄEV: Eesti peab leidma võimaluse eksportida nii elektrit kui taastuvenergia kvooti, et tuua riiki raha nii energiaettevõtetele kui metsaomanikele, kirjutab majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.

Palju on räägitud, et meie eksport ei kasva piisavas mahus. Ekspordiartikleid proovitakse leida nii start-up’ide toetamise kui välisinvesteeringute kaasamiseks soodustavate tingimuste loomisel. Selle kõige juures kipume aga unustama oma tegelikku edutegurit – võimet kaubelda. Kauplemine on alati olnud seotud arenguga ning ajalooliselt on just see meile edu toonud, alates juba meie linnade Hansa liigasse kuulumisest. Kasutades Eestis leiduvat ressurssi – oskusteavet, geograafilist asukohta, looduslikke tingimusi ja majandusreformide tõttu efektiivsemat riigikorraldust – saame rakendada seda Eesti majanduse arenguks.

Loe lisa SIIT

Faktid:

Statistikakaubandus on Euroopa Liidu poolt loodud võimalus liikmesriikidel täita oma 2020. aastaks võetud taastuvenergia eesmärke läbi taastuvenergia statistikaga kauplemise
Eesti on oma eesmärgi toota 25% tarbitavast energiast taastuvatest allikatest tänase seisuga täitnud (2014.a seisuga toodeti 26,3% Eestis tarbitud energiast taastuvast allikast)
Eestil on märkimisväärne taastuvenergia potentsiaal, hinnanguliselt kuni 9 TWh (tuulepargid, päikeseelektrijaamad, biomassi kasutavad elektrijaamad)
2020. aasta statistikakaubanduse raames on eelis juba olemasolevatel ja Eesti siseriiklikku taastuvenergiatoetust mitte saavatel tootmisvõimsustel
Narva elektrijaamades on taastuvenergia tootmisvõimekus kuni 3 TWh, maksimaalse puidu tarbimisvõimekusega 3,3 miljonit tihumeetrit
Metsanduse arengukava aastani 2020 kohaselt on jätkusuutlik raiemaht 12-15 miljoni tihumeetrit, Eesti viimaste aastate raiemaht on ligikaudu 10 miljonit tihumeetrit
Energeetikas kasutatav ressurss (raidmed, küttepuit, puidutööstuse jäätmed) 15 miljoni tihumeetri raiemahu juures on 8-9 miljonit tihumeetrit
2014. aastal kasutati energeetikas 5,4 miljonit tihumeetrit, mis tähendab raiemahu kasvades energeetikas kasutatavat vaba ressurssi 2,6 – 3,6 miljonit tihumeetrit
Uuendusraiet lubavatele kehtivatele kriteeriumitele vastab praegu kolmandik metsadest ja veel 10% saavutab selle lähema 10 aasta jooksul
Looduskaitse eesmärkide tarbeks on üle 10% Eesti metsadest range kaitse all ning kokku on looduskaitseks eraldatud üle veerandi Eesti metsade pindalast
Metsanduse arengukava aastani 2020 ja selle väljatöötamiseks Maaülikooli poolt tehtud Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüsi kohaselt tähendab 1 miljoni tihumeetri puidu varumine, transport ja töötlemine vähemalt 2350 töökohta