Euroopa hindas tehtud tööd bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks
07.10.2015
MAALEHT.EE: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnang osutab edusammudele paljudes valdkondades, aga rõhutab samas, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks aastaks 2020 peavad liikmesriigid õigusakte tõhusamalt rakendama.
Strateegia vahehinnangus uuritakse, kas EL suudab saavutada eesmärgi peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise 2020. aastaks.
Tulemused näitavad edusamme paljudes valdkondades, kuid rõhutavad ka seda, et liikmesriigid peavad senisest enam keskenduma rakendamisele. Looduse võime puhastada õhku ja vett, tolmeldada kultuure ja piirata selliste looduskatastroofide mõju nagu üleujutused on seatud ohtu ning see võib põhjustada ühiskonnale ja majandusele märkimisväärseid ettenägematuid kulusid. Täna avaldatud ELi arvamusuuring kinnitab, et enamik Euroopa elanikke tunnevad muret bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõjude pärast ja on teadlikud negatiivsest mõjust, mida see võib avaldada nii inimeste tervisele ja heaolule kui ka majanduse pikemaajalisele arengule.
EL on vastu võtnud strateegia, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2020. aastaks. Vahehinnangus antakse ülevaade olukorrast strateegia rakendamise keskpaigas ja rõhutatakse, et ELi poliitiliste kavade elluviimiseks on vaja teha veel palju suuremaid jõupingutusi. Esiteks peavad liikmesriigid tõhusamalt rakendama ELi loodusalaseid õigusakte. Enam kui kolm neljandikku ELi olulistest elupaikadest on praegu ebasoodsas olukorras ja paljusid liike ähvardab väljasuremine. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine sõltub ka sellest, kui tõhusalt kaasatakse bioloogilist mitmekesisust käsitlevaid küsimusi põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, regionaalarengu- ja kaubanduspoliitikasse. Reformitud ühine põllumajanduspoliitika võimaldab bioloogilise mitmekesisuse küsimusi paremini arvesse võtta, kuid nimetatud poliitika edu sõltub sellest, mil määral liikmesriigid seda võimalust riiklikul tasandil kasutavad. Looduskapitali tuleb arvestada ja hinnata mitte ainult kaitsealade piires, vaid laiemalt kõikjal maal ja merel. Komisjon hindab praegu toimivuskontrolli raames ELi linnudirektiivi ja loodusdirektiivi tõhusust, et teha kindlaks, kas kõige olulisemaid eesmärke saavutatakse tõhusaimal viisil.
Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella sõnas: „Sellest aruandest on palju õppida – on tehtud edusamme ja meil on häid näiteid, millest õppida. Samas on vaja teha veel palju, et kõrvaldada puudused ja saavutada bioloogilist mitmekesisust hõlmavad eesmärgid 2020. aastaks. Loorberitele puhkama jäämiseks ei ole põhjust – bioloogilise mitmekesisuse vähenemine tähendab elu jätkuvust toetava süsteemi kadumist. Seda ei saa lubada ei meie ega ka meie majandus.”
Looduslike elupaikade taastamine ja rohelise taristu rajamine tekitavad Euroopale jätkuvalt probleeme. ELi rohelise taristu strateegiast (kui see rakendatakse) peaks olema kasu paljudes valdkondades, sealhulgas põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris. Invasiivsed võõrliigid on üks kiiremini kasvavaid bioloogilist mitmekesisust ohustavaid tegureid Euroopas, põhjustades märkimisväärset kahju põllumajandusele, metsandusele ja kalandusele ning nõudes ELilt vähemalt 12 miljardit eurot aastas. Jõustunud on uus ELi määrus, millega võideldakse invasiivsete võõrliikide leviku vastu, ja 2016. aasta alguseks peaks valmima ELile murettekitavate invasiivsete võõrliikide loetelu.
Üleilmsel tasandil aitab EL bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele tublisti kaasa. EL ja tema liikmesriigid on suurimad rahalised panustajad bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse. EL on teinud esimesi samme, et vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kaudseid põhjustajaid, muu hulgas looduslike liikidega kauplemist ja ebaseaduslikku kalapüüki, ning lisada bioloogilist mitmekesisust puudutavad sätted oma kaubanduslepingutesse. Uues üleilmses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 rõhutatakse vajadust täita nimetatud valdkonnas võetud üleilmseid kohustusi.
Vahehinnang avaldatakse samal ajal Eurobaromeetri uuringuga, milles tuuakse välja Euroopa elanike mured seoses bioloogilise mitmekesisuse olukorra praeguste suundumustega. Vähemalt kolm neljandikku Euroopa elanikest leiab, et loomad, taimed ja ökosüsteemid on tõsiselt ohustatud nii riiklikul, Euroopa kui ka üleilmsel tasandil, ja enam kui pooled arvavad, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine puudutab neid isiklikult.
