Hakkpuit alistab gaasi
11.09.2014
MAALEHT, Virgo Siil:
Puit on toasooja allikana soodsam ning kohaliku kütusena maailmaturu muutustest sõltumatum, kinnitab mitmete Eesti kaugkütjate kogemus.
“Sellist mõistet nagu “kütteperiood” enam pole, meie kütame kogu aeg ja kliendid valivad ise, millal sooja soovivad,” räägib ASi Rakvere Soojus juhatuse liige Aare Kongi.
Erandiks on siiski majad, millel oma katlamaja. Need, väiksemad, töötavad peamiselt gaasküttel, kuid tervest Rakvere Soojuse võrgust moodustab gaas siiski väiksema osa, 10–20%. Ülejäänud soojus tuleb hakkpuidust.
Seega ei langeta jahenevad suhted riigi idanaabriga Rakvere elanike toatemperatuuri, samuti ei tõsta kuigivõrd hinda – gaasi väikese osakaalu tõttu on kõikumine väike.
Gaasi tarvitatakse Põlvas pigem tipptunnil
Põlva inimesed, vähemalt see pool, kelle ruumid kaugküttega ühendatud, on gaasist suuremas sõltuvuses. Kuid muutused on siiagi jõudnud.
“Läksime osaliselt üle hakkpuidule,” räägib ASi Põlva Soojus juht Aavo Pindmaa. “Gaasiga kütame tipptunnil ja külmal ajal, aga plusskraadide juures kasutame vaid puitu.” Nii tarvitatakse aasta jooksul isegi 2/3 ulatuses haket.
Pindmaa veel selle hooaja täpset hinda öelda ei oska, kuna konkurentsiamet alles menetleb nende taotlust, kuid võib tarbijaid siiski juba ette rõõmustada – nendele väheneb toasooja hind 10%, võib-olla natuke rohkemgi.
Väikeses paigas liigub kahjuks liiga väike raha
Õigete otsuste tegemiseks on palju pead murtud. Nii soetati põhjaliku kaalumise järel neljamegavatine hakkpuidukatel. Seitsme-kaheksamegavatine oleks taganud küll suurema hinnalanguse ja ökonoomsuse, kuid sellega poleks soojemal ajal kütta saanud.
Siiski kaalutakse võimalust edaspidi teine katel hankida, kuna hakkpuidu hind on soodne ja küttematerjali puudust Eestis ei paista. Tõsi, uus katel pole sugugi odav.
Praegu aga sõltub Põlva endiselt gaasist. “Jah, ainult hakkega me hakkama ei saaks,” kinnitab Pindmaa.
Põhiline probleem hakkpuidule üleminekul paistabki olevat kulukas esmane investeering. Seda ütleb ka N.R. Energy OÜ juhatuse liige Mati Sarap.
Tema ettevõte tagab toasooja paljudes väiksemates asulates (Abja-Paluoja Viljandimaal, Loksa Harjumaal, Koigi Järvamaal jm), kus hind Eesti keskmisest (60 eurot MWh) pisut kõrgem (70–80 eurot).
Väikeasulates on investeeringuid väga keeruline teha, kuna tarbimise maht on väike. Sageli on tegu endiste kolhoosikeskustega, kus hulk maju on tühjad ja mõned elanikud leidnud oma kütmisviisi.
“Kus on võimalik kasutada teisi kütuseid, seal on ka hind soodsam,” nendib Sarap.
N.R. Energy OÜ kütab põhiliselt põlevkiviõliga, küll ehitati eelmisel aastal kaks, tänavu kolm hakkpuidukatlamaja. “Püüame ikka soodsamate kütuste peale minna,” selgitab Sarap.
Lisaks pakub ettevõte Järvamaal Aravetel ja Oisus sõnnikust pärinevast biogaasist toodetud soojust.
Sarapi sõnul on igal küttel oma eelised ja puudused. Hakkpuidu põletamisel eralduv CO2 on pea olematu, põlevkiviõliga kütmisel tekib märksa rohkem süsihappegaasi, mis tõstab keskkonnatasu.
Hakkpuidukatlamaja ehitamise peamine tõke on algne investeering, maagaasi tarvitava katlamaja ehitamine on tunduvalt odavam, samuti on gaasikatlamaja lihtsam käitada: “Paned lihtsalt sügisel käima ja lülitad kevadel välja,” kirjeldab Sarap.
Kehtib rusikareegel – mida odavam kütus, seda kallimad on seadmed.
Kütuses sisalduvat energiakogust arvestavaks primaar-energia hinnaks on Sarapi väitel põlevkiviõlil 40 eurot MWh, biogaasil 35 ning hakkpuidul 16–18 eurot MWh.
Varasemad eelistused tuleb üle vaadata
Gaasi ja hakkpuidu võrdlemiseks sobib ka mitmel pool Eestis tegutseva ASi Eraküte näide.
Nimelt saab hakkpuidul töötavast Keila katlamajast Eesti keskmisest odavamat soojust, piirhinnaks 46.79 eurot MWh. Gaasi tarvitavas, Tallinna servas asuvas Tiskre-Hansu katlamajas on piirhinnaks 67.86 eurot MWh.
Ettevõtte juhatuse esimehe Priidu Nõmme sõnul on maagaasist toodetud soojus ligi viiendiku jagu kallim.
Põhjus aga, miks Tiskre-Hansu puhul just gaas valiti, on järgmine: “Kui Tiskre-Hansu elamurajooni soojusvõrke 2004. aastal arendati, tingis kütuseliigi valiku gaasi soodne hind. 2008. aastal leidis aset maagaasi hinnahüpe ja siis tõusis hind märgatavalt,” selgitab Nõmm.
Nüüd eelistatakse hakkpuitu, olgu näiteks veebruaris Jõgeval avatud katlamaja. “Sellega tõstsime kogu Jõgeva linna kaugküttesüsteemi varustuskindlust ning soojuse piirhind vähenes 20 protsenti,” toonitab Nõmm.
Sügisel läheb hakkpuidule ka Rapla katlamaja, millega loodetakse hinda langetada kuni neljandiku võrra.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on Eesti 230 kaugküttepiirkonnas hinnad (käibemaksuta) vahemikus 27.48 (Narva) kuni 90.28 eurot MWh (Kaerepere Raplamaal).
Kogu Eesti lõikes oli kaugkütte kaalutud keskmine hind 57 eurot MWh. Sotsiaalselt vähemkindlustatud piirkondades on kaugküte reeglina märksa kallim – keskmiselt 67 eurot MWh.
Mets pakub odavat
Eesti levinumate küttematerjalide võrdlus
Kütuseliik Primaarenergia hinnad
2014. a juulis, €/MWh
Maagaas 41.81
Põlevkiviõli 41.01
Puidukütus 15.10
Allikas: konkurentsiamet
