Halud arukalt ahju – mida tähendab ahiküte tervisele?

11.12.2014

ÕHTULEHT ONLINE:
Kuidas sõbralikuna tunduvast ahiküttest võib saada meie tervise ohustaja ja mida selle vastu ette võtta, räägib Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi lektor Hans Orru.

Kuidas on omavahel seotud eluiga ja ahiküte?

Üks faktor, mis eluiga vähendab, on õhusaaste. Saaste tuleb korstnast suitsuna ja ka ahjuuksest võib natuke suitsu tuppa pressida. Isegi kui tõmme on hea, jõuab mingi kogus saasteaineid sealt ikka tuppa.

Kui ahi halvasti tõmbab, tuleb saaste-aineid tunduvalt rohkem. Seetõttu on oluline hooldada ahjusid ja korstnaid nii, et saasteaineid satuks tuppa võimalikult väikeses koguses.

Kuna ahikütte puhul ei ole põlemistemperatuur väga kõrge ja teinekord ei jätku ka hapnikku, siis tekivad peened osakesed, polüaromaatsed süsivesinikud ja teised saasteained.

Polüaromaatsed süsivesinikud tekivad näiteks puidu mittetäielikul põlemisel ja neid klassifitseeritakse ka kantserogeenideks (vähki tekitavateks). Väikesed osakesed mõjutavad meie hingamisteid ja kuna nad põhjustavad seal põletikke, on selle kaudu ohustatud ka südame-veresoonkond.

Osa nendest osakestest on niivõrd väikesed, et võivad jõuda vereringesse ja muuta vere koostist. Teisalt avaldavad need osakesed mõju närvisüsteemile ning võivad põhjustada näiteks südame rütmihäireid ja vererõhu tõusu.

Kui pika aja möödudes võivad tervisehädad ilmneda?

Vahet peaks tegema akuutsetel ja kroonilistel mõjudel, millest esimesed tulenevad lühiajalisest kõrgest saastetasemest ja teised pikaajalisest saastatusest. Akuutne mõju on saasteainetel eeskätt siis, kui need hajuvad väga halvasti või kui ahi tõepoolest ei tõmba ja suits tuleb sisse.

Vingugaas on samuti üks võimalikest saasteainest, mida ahiküte võib põhjustada, eeskätt siis, kui siiber liiga vara kinni panna. Akuutsetel puhkudel on saasteainete kontsentratsioon suurem ja tervisemõjud võivad ilmneda kiiremini.

Lühiajaline kõrge saastetase ohustab just krooniliste tõbedega inimesi, näiteks võib ägeneda krooniline hingamisteede või südame-veresoonkonna haigus.

Ahiküttega kaasneb teinegi probleem – inversioon. Tihti esineb seda ilusal talvehommikul, kui üleval on soojemad ja allpool külmemad õhukihid. Seetõttu ei haju saaste atmosfääri ära, vaid jääb maapinna lähedale. Kõik kütavad edasi, sest on külm, saaste kontsentratsioon üha suureneb ning nii tekivadki akuutsed mõjud.

Akuutsed mõjud ilmnevad mõne päeva jooksul, kroonilised aga aastatega, kui inimene elab tiheda ahikütteasustusega piirkonnas.

Hajaasustusega piirkonnas ei peaks siis väga muretsema?

Jah, välisõhu saastest tulenev terviserisk on tiheasumis suurem. Tegime Tartus riskianalüüsi, kus hindasime tervisemõjusid ja modelleerisime õhusaaste taseme linnas. Leidsime, et Karlova inimesed elavad õhusaaste tõttu keskmiselt ligi aasta vähem. Nad on saastest enam ohustatud, sest Karlova on hulga tihedama asustusega kui näiteks Supilinn.

Millal on meie õhusaaste suurem – talvel või suvel?

Talvel on kütte osakaal tunduvalt suurem kui suvel. Üks suurem inversioon oli näiteks Tallinnas 2005. aastal, kus väga olulist rolli mängis kütmisest tulenev saaste.

Õhusaastet on meil üsna palju ka kevadel. Põhja-Euroopas kasutatakse rohkelt naastrehve, need kulutavad teekatet ja nii tekivad peened saasteosakesed. Kuluvad ka naastud ise ja kõik need aine-osakesed satuvad lumme.

Kui kevadel lumi sulab ja tee ära kuivab, paisatakse osakesed tagasi õhku, mistõttu tõuseb saastetase kevadel väga kõrgele. Sügisel ja suve lõpul põhjustavad suuremat õhusaastet metsatulekahjud.

Kuidas ja mida kütta, et saastet oleks võimalikult vähe?

Eestis pole uuritud, mis tüüpi küttekolded kui palju saastavad, aga mu kolleegid arvavad, et meie traditsioonilised ahjud on üsna head. Meie kiviahjudes on õhu juurdevool üsna optimaalne ja väljuvate suitsu-gaaside temperatuur kõrgem kui mõnes energiasäästlikus katlas.

Üldiselt – mida kõrgem on temperatuur ahjus, seda parem. Kui puud on märjad, läheb palju energiat selleks, et puud ära kuivatada – temperatuur langeb ja saaste-aineid tekib rohkem. Seetõttu on tähtis, et puud oleksid kuivad ja ahi piisavalt (samas ka mitte liiga palju) tõmbaks.

Kas midagi peale küttepuude võib veel ahju panna?

Mis ikkagi pole ahjus põletamiseks mõeldud, seda ei tohiks sinna panna. Kui nüüd tõesti üks väike leivapakend ahju panna, ei juhtu sellest veel suurt midagi, eriti kui tuli on juba üleval ja temperatuur kõrge, sest siis põleb pakend paremini ära. Musta kilet ei tohi aga mitte mingil juhul põletada, selles on PVC, mis sisaldab kloori ja tekitab põlemisel eriti toksilisi ühendeid. Sama kehtib ka muude plastpakendite põletamisel. Suureks saasteallikaks on ka kaltsud, mis ei põle tavakoldes hästi.

Kas kusagil on ahiküte ka keelustatud?

Näiteks Rootsi suuremates linnades on ahiküte keelatud. Londonis keelati see juba viiekümnendatel, sest 1952. aastal kerkis saastetase väga kõrgele ja suri ligi 12 000 inimest. Inversioon püsis seal peaaegu kaks nädalat. Saasteainete kontsentratsioon oli nii suur, et ei olnud enam võimalik näha paarikümnest meetrist kaugemale.

Eestis oleks ahikütte keelamine ilmselt mõeldamatu?

Võttes arvesse meie sotsiaalmajanduslikku olukorda ja siinset puuduvat taristut, ei ole see lähiajal võimalik ega mõistlik. Küll aga tuleks uuselamud varustada keskküttega ja võimaldada seda tulevikus ka teistele hoonetele. Kamin, mida vaid vahel kasutatakse, võib ju uuselamus olla.

Mõni inimene ütleb jälle, et ei talu keskkütet ega elektrikütet.

Normaalne õhuniiskus on 30–70%, kuid keskküttega ruumis võib see talvel olla vaid 10%. Õhu niiskussisaldust saab määrata õhuniiskusmõõturiga. Kui õhk on liiga kuiv, ei aita märgadest kangastest radiaatori peal ega veekausist, vaid vaja on õhuniisutajat. Õhuniisutaja “paiskab” ööpäeva jooksul õhku paar liitrit vett.

Põrandaküttel on see miinus, et liiga soe põrand mõjub halvasti immuunsüsteemile ja vereringele ning suurendab näiteks veenilaiendite ohtu. Kui põranda temperatuur ei ole eriti kõrge (mis nõuab küll piisavalt suurt kütteala ja hästi soojustatud maja), ei ole risk kuigi suur.

Konvektori tüüpi küttekehad, mille sees on kuumad traadid, kõrvetavad nendele kogunevat tolmu ja selle tagajärjel tekkivad osakesed saastavad samuti õhku.

Puhas ahjusoojus

• Küttepuud võiksid kuivada 18 kuud. Halgude niiskusprotsent peaks jääma alla 20. Seda saab mõõta spetsiaalse aparaadiga.

• Küttepuud too tuppa või mujale köetud ruumi päev enne nende kasutamist.

• Ahju kütmiseks kasuta halupuid, puitbrikett sobib metallist kaminahju.

• Halu soovitatav läbimõõt on 7–10 cm, paremad on ühtlase suurusega halud.

• Ahi ei ole prügikast.

• Kui puud süttivad kiiresti, on põlemisprotsess puhtam.

• Väldi õhu liigset juurdevoolu, mis jahutab põlemisgaase. Ära hoia ahjuust kunagi täielikult avatuna.

• Kutsu korstnapühkija vähemalt kord aastas.

• Ka ventilatsioonikorstnad vajavad perioodilist puhastamist, et ruumides oleks puhas õhk.

• Paigalda majapidamisse peale suitsuanduri ka vinguandur.

Allikas: korstnapühkija Pepe Sussen, Karlova Selts