Hoolimatus metsas maksab end kätte saeveskis
28.07.2014
KOIT, Mati Määrits:
«Kui selle palgi otsast oleks maha lõigatud 30 sentimeetrit, saanuks sellest täiesti korralik palk – nüüd aga läheb paraku kütteks,» sõnas Vara Saeveski operaator parasjagu külas olevatele Põlva Metsaomanike Seltsi liikmetele.
Miks kõnealune palk oma võimaliku rahalise väärtuse ühe hetkega mitu korda kaotas, polnud Põlvamaalt tulnutel kuigi keeruline aduda – märgatav otsakõverus oli ka palja silmaga näha. Aru saadi sellestki, miks ei hakka saeveskis keegi niisugusel puhul mootorsaagi käima tõmbama, et liigsed sentimeetrid maha võtta.
«Päevas lõigatakse kuni 1200 tm palki – seega ei ole võimalik iga üksiku puuga nikerdada. Asja saatsime ühe koorma tagasi, sest seal oli lausa kolmandiku jagu praaki sees,» märkis Vara Saeveski ostujuht Aivo Vahtra.
Läinud aasta oktoobris pandi sorteerimisliinile üles maailma moodsaim, kahe laserringiga skänner, mis võimaldab palgi iga väiksemagi defekti täpselt määratleda (skännerid suhtlevad omavahel ja parandavad teineteise vigu).
Praaki läheb aastas keskmiselt kaks protsenti. Kõige paremat materjali saadavad Vahtra sõnutsi Varale lätlased, Eestist aga Riigimetsa Majandamise Keskus. Reegliks on ka kujunenud, et mida kaugem vedu, seda kvaliteetsem koorem.
Metsaomanikud peavad arvestama sellegagi, et palgi ülemõõt peab olema seitse sentimeetrit. «Seega kui toote meile palgi, mis on nõutud pikkusest kas või sentimeetri võrra lühem, võtame selle vastu eelmise mõõdu järgi. Hinda võtavad maha ka defektid – mõlu, sine, putukakahjustus, põlenud puit jm,» andis teada ostujuht.
Eelmisel aastal osteti 180 000 tm ümarpalki ning mahunäitajatelt ollakse Eesti suuruselt neljas saeveski. Palki saavad tuua vaid need, kellega on sõlmitud leping. «Kogu meie peenpalk tuleb sna,» märkis Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse liige Kalle Peterson.
Parematel päevadel käib väravast kuni 100 veokit. Platsitraktor sõidab päevas läbi kuni 70 kilomeetrit. Töötatakse kahes vahetuses. Puidukoor läheb oma katlamajja, saepurust tehakse graanuleid. Saematerjalist läheb 45 protsenti välismaale.
Sügisel valmib uus täisautomaatne liin laudade sortimiseks ning pärast seda suureneb palgivajadus 30 protsenti. Ehituskarkass pärineb Peetri Puidust. Uue liini tõttu kaotab paraku ka osa mehi töö. «Me oleme nagu pank, kes müüb usaldust,» sõnastas Aivo Vahtra oma firma põhikreedo.