Ilveste pere asus elama Võru Kubijale
27.06.2014
KOIT, Uno Minka:
Ei, see fakt ei saa küll tõsi olla, kuna presidendipere elab jätkuvalt Mulgimaal Anna talus.
Ei asunud kaunite mändide vahele elama ka Võru aselinnapea ametit pidav Kalev Ilvese pere, vaid hoopis Tallinna Loomaaia vapiloom ja Eesti metsade alaline asukas ilves.
Kuidas on see võimalik, pole eriti usutav, kuid nii see tõesti on, kui uskuda kauaaegset staažikat Võru metsaülemat Agu Palot ja Kubijal väikese õdusa kohviku perenaist Eve Mustot. Agu Palot usaldan ma kindlalt, sest tema jahime-hestaaž on üle 40 aasta, ta ei saa jälgede tuvastamisel kuidagi eksida.
Üle kuu aja tagasi, kui Agu Palole annetati elutöö eest looduse kaitsel ja aktiivse tegevuse eest jahinduse arendamisel Eesti Jahimeeste Seltsi üks tähtsamaid autasusid «Ilvese medal», kuulsin esmakordselt eelpoolnimetatud uudist.
Otse Kubijal asuva kohviku vastas, liivasel männimetsa rajal märkas Eve Musto imelikke suuri «kas-sijälgi». Et tal endal pole ühtki nii suurt kassi, teavitas ta leiust Agu Palot, kes tuvastaski ühe emailvese ja kahe kutsika jäljed.
«Olen ka varasemalt Kubija elanikelt kuulnud kahtlusi, et Kubija linnaosas võivad elutseda ilvesed,» ütles Agu Palo. Mõned lastevanemad aga on hirmul, sest kohtumine metsakiisuga pole kuigi meeldiv.
Võrus on teisigi ulukitest linnaioomi
Ega see uudis mindki eriti üllatanud, sest Võru linnas on puid ja põõsaid palju, kus erinevat liiki metsaulukitel on hea elada ja toimetada. Et ka toidubaas on üpris rikkalik (toidujäätmed, mõnus on ka vahel prügikastides surfata), siis avastas seitse kuni kaheksa aastat tagasi üks Võrusoo katlamaja lähedal asuva garaaži omanik oma ukse eest metssea laiba.
Olles tollal Keskkonnainspektsiooni valveinspek-tor, kontrollisin teadet ja see osutus tõeseks. Noor metsanotsu oli autolt saanud tugeva löögi ja tema viimne teekond lõppeski garaaži ukse ees.
Mõned päevad tagasi jäi suur metssiga aga Väimela jahipiirkonnas rekka rataste alla. Koht, kus met-sanotsu oma elu kaotas, asub Võru linna sildist paarikümne meetri kaugusel.
«Suur siga oli tugeva löögi saanud ootamatul kokkupõrkel võimsalt rekkalt ja suri sündmuskohal,» ütles Väimela jahtkonna esindaja Kalev Kattus.
Võru linnaelanikud on esitanud keskkonnaasutustele teateid linnas elavate rebaste kohta, nende mure ja hirm on, et rebased levitavad aktiivselt kärntõbe.
Tänu Euroopa Liidu rahastamisele on Eestis jagu saadud marutaudist, kuid asemele on tulnud kärntõbi. Seda väga nakkavat haigust levitavad nii rebased kui kährikud, seades ohtu linnaelanike koerad ja kassid.
Rebastele on linnas rohkelt leiduvas võsas, põõsastes ja väikestes metsatukkades meelepärane elukeskkond, ka toidupoolist leidub küllaga, kuid jahimehed linnas pauku teha ei tohi. Linna territoorium ei ole jahipiirkond, kus saaks jahiulukite arvukust ohjata.
Samuti on Võru rinnas suvilate piirkonnas elanud mitu kobraste perekonda. Need asukad aga püüti Keskkonnaameti spetsialistide abiga kinni ja küüditati linnast välja.
Kas minu või ka sinu kodulinnas veel jahiulukeid leidub, selle kohta ootan heameelega uusi teateid.
