Investeeringute toel rohkem töökohti

HENRIK VÄLJA, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht:

Eesti metsa- ja puidutööstus on viimastel aastatel edukalt kasvanud, suurendades toodangumahtu, lisandväärtust ning ekspordi kogumahtu. Tänu suurtele investeeringutele on oluliselt kasvanud ka tööhõive ja järgnevatel aastatel võib oodata nii toodangu- kui ekspordimahtude kasvu jätkumist.

Metsa- ja puidutööstus on Eestis pikkade traditsioonidega majandusharu, mille roll majanduses on taas tõusuteel. Tegemist on ühega vähestest valdkondadest, mille väliskaubanduse bilanss on positiivne ja mis kasvatab Eesti jõukust. Seejuures ei ole vähetähtis, et see tulu jõuab otseselt sektori 38 000 töötaja, 110 000 erametsaomaniku jaRMK kaudu kõikide Eesti kodanikeni.

Eesti on väga metsarikas riik ja me oskame metsa nii kaitsta kui ka väärtustada, sealhulgas väärindada. Eesti puidutööstus on arenenud maailmatasemele, müües oma toodangut üle maailma. Saavutatud on kompetentsi-tase, mis võimaldab luua tõelisi maamärke, nagu 14-korruseline korterelamu Bergenis, Norras, mis on valminud suures osas Eesti puitmajatehases Eesti puidust.

300 miljoni euro ulatuses investeeringuid

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu liikmete investeeringute maht ulatus viimaste aastate perioodil 300 miljoni euroni, millega on kasvatatud tootmismahte ja efektiivsust.

Ettevõtete aktiivne investeerimine näitab, et usk sektori kasvamisesse on tugev. Kuigi selle aasta algus tõi kaasaekspordimahtude kasvu pidurdumise, ei ole põhjust kahelda, et pikemas perspektiivis mahtude kasv taastub. Ettevõtted tegelevad igapäevaselt efektiivsuse kasvatamise ja uute turgude otsimisega, lisaks toetab sektori arengut üleüldine keskkonnasõbralike ja taastuvate materjalide populaarsuse kasv.

Investeerimist soodustavad kindlasti madalad intressimäärad, kuid investeerimisotsuste aluseks on ennekõike usk turu kasvamisse ja kasutamata potentsiaal metsamaterjali teatud sortimentide osas.

Väga hea investeerimiskliima saavutamiseks on vajalik suurem stabiilsus maksukeskkonnas, pikemalt ette teavitatud muudatused seadusandluses ja pidev maksukeskkonna konkurentsivõime seire ning vajadusel korrigeerimised.

Automatiseerituse tase on Eesti tugevuseks

Eesti puidutööstuses ja selle arengus domineerib jätkuvalt puidu mehaaniline töötlemine ja selles on saavutatud kõrge efektiivsuse tase tänu automatiseeritusele. Tänu efektiivsusele imporditakse praegu saematerjali järeltöötlemiseks enam, kui eksporditakse.

Kõige suuremat kasvu on oodata vineeri tootmises, mille mahud peaksid vähemalt kahekordistuma. Tänu taastuvenergia potentsiaalile ja populaarsusele on tehtud suuri investeeringuid ka graanulitootmises, mis tarbib seni vähest kasutust leidnud puidusortimente nagu raiejäätmed ja vähemväärtuslikud lehtpuud, andes metsaomanikule lisatulu.

Kiiret ja aktiivset arengut on jätkatud ka puitmajade tootmises, kus on praeguseks saavutatud arvestatav kogemuste pagas, mida hinnatakse ka mujal maailmas, võimaldades meie puitmajatehastel konkureerida nii Skandinaavia kui ka Kesk-Euroopa turgudel. Algselt meie puitmajade tootmise nõrkus, madal automatiseerituse tase, on nüüdseks saanud tugevuseks, võimaldades teha keerulisi eriprojekte, mis on nõudlikud nii koostekvaliteedi kui ka inseneritöö suhtes.

Puidutööstused loovad maapiirkondadesse töökohti

Kagu-Eesti on traditsiooniliselt olnud kõige aktiivsem puidutööstuste piirkond ja ka viimase aja investeeringutest on väga oluline osa tehtud just sinna. Tegemist on piirkondlikus mõttes kindlasti kõige olulisema tööandjaga.

Puidutööstuse investeeringud tehakse võimalikult metsade lähedusesse, et hoida kulutusi ümarpuidu transpordile võimalikult madalal.

Metsarikkamates piirkondades asuvad tööstused hangivad kogu materjali 70 kilomeetri raadiusest. Kui vaadata tööstuste paiknemist Eestis, siis see kattub metsarikkamate piirkondadega – Lääne-Virumaa, Kagu-Eesti, Pärnumaa ja Kesk-Eesti.

Lääne-Eesti ja Ida-Virumaa ei ole puidutööstuste mõttes aktiivsed piirkonnad eelkõige tulenevalt metsade liigilisest koosseisust. Lääne-Eesti on ilmselt üks piirkond, kus tulevikus võiks puidutööstus senisest enam areneda.

Puidutööstus on valdkond, mis põhineb Eesti kohalikul loodusvaral, on jätkusuutlik ja perspektiivikas. Tegemist on areneva valdkonnaga, mis vajab väga erinevate kompetentsidega inimesi, alates materjalitehnoloogidest, liinioperaatoritest ja automaatikutest kuni inseneride, infotehnoloogia-, turundus- ja müügispetsialistideni.

Sõltumata tegevusest tuleb valdkonnas töötades kasuks materjali tundmine, puit on looduslik materjal ja seetõttu ei saa sellele ühetüübiliselt läheneda: erinevad liigid, kasvutingimused ja defektid mõjutavad oluliselt, kuidas materjali töödelda, müüa ja kasutada.

Kuna lihtsamad protsessid automatiseeritakse kas masinate või IT-süsteemide poolt, on ootused inimestele aina kõrgemad. Tulevikus ei piisa enam ühe valdkonna heast tundmisest, vaja on orienteerumist mitmetes teemades ja nende sidumise võimet. Läbivalt kasvab sektoris vajadus infotehnoloogia kasutamisoskuse järele.

Kindlasti pakub metsa- ja puidutööstus põnevaid väljakutseid ja eneseteostuse võimalust neile, kes ei soovi töötada Tallinna või Tartu kesklinnas.

 

0Shares