Järvselja ürgmetsa 90 aastat

18.09.2014

Tuleva nädala reedel (26.09.2014.) tähistatakse Järvseljal Eesti esimese metsakaitseala – Järvselja „ürgmetsa“ aastapäeva – 90 aastat tagasi jäi kaitsealune mets inimtegevusest puutumatuks. Selle aja jooksul ei ole seal toimunud metsamajanduslikku tegevust.

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask selgitas, et Järvselja ürgmets on Eesti esimene metsakaitseala, kus 90 aastat ei ole inimkäsi loodusele vahele seganud. Kaitseala loodi 1924. aastal varsti pärast õppemetskonna moodustamist professor Mathieseni initsiatiivil.

Esialgu ajutise looduskaitse reservaadina loodud eakate männi, kuuse, haava ja sanglepa enamusega puistutega ala kogusuurusega 12,8 ha kanti ametlikult looduskaitse registrisse alles 1936. aastal. 1959. aastast võeti põlismets kogu kvartali ulatuses (19,3 ha) botaanilis-zooloogilise kaitsealana arvele Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Aastal 2006 moodustati Järvselja looduskaitseala, mis hõlmab põlismetsa, seda ümbritsevaid kvartaleid ning Riiupalu männikut (kokku 184,4 ha).

Tänapäeval on Järvselja ürgmets ülioluline teadusele ja looduskaitsele üldiselt. Eelkõige on ürgmetsast saanud tähtsaim metsa loodusliku arengu uurimisobjekt. „Tegu on kõige rohkem läbi uuritud metsaosaga Eestis,“ lisas Priit Kask. Järvseljal on tehtud hulgaliselt metsa takseertunnuste, alustaimestiku, sammalde, mulla ja loomastiku uuringuid.

Lisaks teaduslikule panusele on Järvselja ürgmetsa juures mõeldud ka loodushuvilistele. „Üha enam mõeldakse sellele, kuidas ürgmetsa väärtusi ka laiemalt tutvustada. Ürgmetsa piirile rajatud laudtee äärde ja paigaldatud infostendid ning Järvselja ürgmets on ka üks National Geographic  kollase akna objekt,“ rääkis Priit Kask.

Tähtsündmuse puhul toimub 26. septembril Järvselja jahilossis konverents, mille temaatika ulatub sihtkaitsevööndite loomise mõttekusest ürgmetsa väärtuseni.

Lisainfo:
Priit Kask
SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond
juhataja
Tel: 741 1333
Mob: 5105698
Priit.Kask@jarvselja.ee