Järvseljal avatud SMEAR-jaamast saavad kasu nii teadlased kui metsakasvatajad
26.08.2015
ERR: Eile avati Järvseljal SMEAR-jaam, mille abil hakkavad Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased uurima, milliseid aineid metsas taimed eraldavad ning kuidas need lenduvad.
Saadud andmeid on võimalik rakendada mitme eluala üliõpilastel ja teadlastel, näiteks taime- ja ilmateadlastel, õhukeemia ja mulla uurijatel ning isegi füüsikutel.
Seni on Eestis õhu keemilist koostist ning atmosfääris toimuvat mõõdetud erinevates ilmajaamades. Täna avatakse Järvseljal aga SMEAR-jaam, mille ülesanne on koguda andmeid looduse elusosa ja õhkkonna omavaheliste mõjude kohta. Mast aitab ennustada ka pilvede teket ning nii aitab see jaam ennustada veel täpsemini, milline ilm ees ootab.
Maaülikooli taimefüsioloogia vanemteadur Stephen Noe selgitas ERRi raadiouudistele, et lihtsalt öeldes mõõdetakse, milliseid aineid paiskavad taimed õhku ning kuidas õhus sisalduv omakorda taimi mõjutab.
SMEAR on ingliskeelne akronüüm sõnadest Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relation. „Selle kaudu saab mõõta, kui palju süsinikku voolab metsa päeval sisse ning kui palju tuleb seda öösel sealt välja,“ rääkis Noe. Samuti saab mõõta veeauru. SMEAR-jaam mõõdab veeauru, metaani ja süsinikdioksiidi voogusid.
SMEAR-masti abil kogutud andmeid hakkavad oma teadustöös kasutama nii Eesti maaülikooli, Tartu ülikooli ja Tartu observatooriumi teadlased. Tartu ülikooli keskkonnafüüsika laboril on samas metsas ka mitu väiksemat torni, kuhu saab ka raskemaid seireseadmeid paigutada. Füüsikud uurivad mõõtejaamas aerosoolide tekkeprotsesse ja nende mõju metsale.
Tartu ülikooli vanemteadur Urmas Hõrrak rääkis, et atmosfääri lisandgaasid ja seal hulgas ka kasvuhoonegaasid ja aerosoolid mängivad oma rolli ilmastiku kujundamises. „Seda tahetaksegi uurida, kuidas atmosfääri lisandgaasidest tekivad aerosooliosakesed, kuidas need kasvavad selliste suurusteni, mil neile hakkab peale kondenseeruma peale veeaur ja nad muutuvad pilvetilgakesteks.“
Kolm lähimat sarnast masti asuvad Soomes, kuid Eestis täna avatud mast on kõrgeim. Selle ehitamiseks kulus 1,6 miljonit eurot. Lisaks teadlastele võib Järvselja mastist abi olla ka metsakasvatajatele, et need teaksid, millist metsa istutada, et see ka 80 või 100 aasta pärast ära tasuks.
