Kännurahaks 20 eurot

14.06.2016

ÄRIPÄEVA LISA, Mariliis Pinn:
Erametsade kattetulu värske uuringu kohaselt jäi 2014. aastal tihumeetri pealt keskmises metsas omanikule kätte 20 eurot. Iga tihumeeter metsa andis seejuures 70 eurot maksutulu.
Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun selgitas, et metsa kattetulu on tavapärasem arvutada hektari kohta.

“Aastate jooksul on suurusjärguna olnud kattetulu keskmiselt ca 100 eurot hektari kohta,” tõi ta välja. “See võiks alati kõrgem olla, kuid oleme soomlastega samas klassis ja aastatega on see number stabiilselt samas suurusjärgus püsinud.”

Aun toob välja, et näiteks põllumajandus nõuab võrreldes metsamajandusega palju toetusi. “Metsa kattetulus on toetuste osa vaid 11%, põllumajanduse kattetulu tänu toetustele metsanduse tasemele küündibki,” lisas ta. See näitab, et metsandus on tulupõhiselt toimiv.

Seejuures mõjutavad metsa tulusust paljud välised tegurid, mille üle puudub metsaomanikul kontroll. “Samas saab metsas raie aega sättida vastavalt turu liikumisele ehk mitte teha raiet, kui hind on väga madal. Samas, kui otsastjuba mädanik kimbutab, siis palju edasi lükata ei kannata,” möönis Aun.

Metsa tulususe tõstmiseks saab siiski ühtteist ära teha. “Vaadata, et kuivenduskraavid oleks korras, hooldused õigeagselt tehtud, et kiirendada kvaliteetse palgi kasvamist,” tõi ta välja. “Kvaliteetne palk on alati olnud kallim kui küttevõi paberipuu,” selgitas Aun, et tegu on stabiilse turuga.

Metsaomenike teadlikkus kasvab. “Alati saaks paremini teha, kuid viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud erametsades istutamise ja hoolduse maht. See näitab, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga saavad omanikud paremini aru, et kasumlikum on metsa eest hoolitseda, kui lasta sel omasoodu kasvada,” lisas ta.

Uuring näitab siiski metsa tulu viitajaga. “2015. aasta spekulastioon on, et tulu number on pisut väiksem, sest puidu hinnad on kukkunud,” lisas Aun. “Praegu võib metsaomanik arvutada, et lehtpuu paberipuult või küttepuult on kännuhind piirkonniti paar eurot tihumeetrilt, kui arvestada nii tegemise kui ka logistika kulusid.” Seetõttu pole paljud metsaomanikud ka väga usinad metsa tegema.

Sertifikaat aitaks. Pisut lihtsam oleks müüa sertifitseeritud puitu. “Madal hind aga ei meelita veel ühte lisakulu tegema,” nentis Aun. Seetõttu on mõned ettevõtted pisut rohkem sertifitseeritud puidu eest tasunud, et omanikke motiveerida.

Ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuht Henrik Välja nõustus, et väga oluline on erametsade PEFC ja FSC sertifitseerimine, kuna turg nõuab tõestatult jätkusuutlikke puittooteid. “Näiteks EstonianCell peab suure osa oma toorainest tooma Lätist lihtsalt seetõttu, et Eestis ei ole piisavalt sertifitseeritud materjali saada,” lisas ta.

Sellest hoolimata sertifitseerimine tegelikult metsahinnas otseselt ei kajastu. “Sertifikaat on lihtsalt tõendus, et majandatakse jätkusuutlikult, pigem on see vajalik, et tulevikus oleks võimalik materjali müüa. Ka toodete puhul ei mõju sertifikaat toote hinnale, vaid rohkem turu olemasolule,” lisas Välja. Takistus sertifitseerimisel on seni olnud metsaomandite väiksuses, kuluefektiivne oleks sertifitseerida võimalikult suur kogus metsa korraga. “Õnneks on ka mitmed metsaühistud seda võimalust uurima asunud ja teiselt poolt on suuremad puidutööstused asunud sertifikaadi hoidjaks, kattes sellega kaasnevad kulud ja pakkudes metsaomanikule, kelle metsa nad majandavad, võimalust nende sertifikaadi alla kuuluda,” tõi Välja välja. Näiteks teeb seda Stora Enso.

“Väikemetsaomanikuna tunnetan seda, et küllaltki keeruline on investeerida oma metsatervise parandamisesse. Tulu tuleb metsast eelkõige uuendusraie tegemisel ja see ei ole ka väga suur, kui korralikult metsa uuendada. Õnneks on riik siinkohal metsaomanikele appi tulnud ja pakub erinevaid toetusi, mis on väga suureks abiks,” lisas Välja.

Tasub kasvatada korralikku palki. Seega on olukord mitmepalgeline, ühest küljest metsa nagu on, teisalt ostavad Eesti puidutöösturid piiritagant puitu sisse. Aun soovitab seetõttu võimaluse korral metsa majandada nii, et seal kasvaks rohkem korralikku palki. See tähendab aga korralikku hooldamist.

“Siis on perspektiivi rohkem teenida. Kohalik puidutööstus on ambitsioonikas, saeveskitesse tehakse suuri investeeringuid,” kinnitas Aun, et potentsiaali edukaks partnerluseks on aastakümneteks.

Tasub teada

Kuidas kujuneb erametsa kattetulu
Kännuraha ehk raieõiguse võõrandamise tasu
metsamaterjali müügitulu – ülestöötamise kulu (raietööd, korraldamiskulud, transport)
Kattetulu
kännuraha
– metsa uuendamise/hooldamise kulud (maapinna ettevalmistamine, looduslikule uuendusele kaasaaitamine, istutamine, kultuuride ja noorendike, kuivenduskraavide ja metsateede rekonstrueerimine, kasvavate puude laasimine, ulukikahjustuste ennetamine, metsa inventeerimine, metsamajandamiskava koostamine)
– maamaks
+ riiklikud toetused
ALLIKAS: ERAMETSAKESKUS

Miljon tihumeetrit puitu annab 20 miljonit eurot tulu

SA Erametsakeskus tellimusel Finantsmaailm OÜ koostatud Eesti erametsade 2013. ja 2014. aasta kogukattetulu analüüsis vaadeldi metsamajandamise tulemusi erinevat tüüpi metsamaal, seejuures arvestati ka regulatsioonide, majandamismudelite ja toetuste mõju.

Erametsade kattetulu analüüsi tulemused aitavad hinnata tegevusala kasumlikkust ning võtta vastu metsandust puudutavaid strateegilisi otsuseid.

Metsaomaniku jaoks aitab kattetulu arvestamine hinnata metsamaa väärtust.

Uuring näitas, et iga raiutud puidutihumeetri kohta on keskmine arvestuslik kattetulu ligikaudu 20 eurot. Seega loob iga miljon tihumeetrit puitu 20 miljoni euro väärtuses kattetulu.

Asukoht ja liik võib anda sajakordse erinevuse. Suuresti mõjutavad tulukust erinevad kasvukohad, boniteedidja puuliigid, samuti sõltub konkreetsest kasvukohast, milliseid metsauuenduse ja -hoolduse töid on seal vaja teha. Erinevat tüüpi puistuid ja vajalikke töid arvesse võttes selgus ettearvatult, et eri tüüpi metsades on kattetulu erinevus väga suur, täpsemalt pea sajakordne: kui lodusanglepiku puhul oli nominaalne kattetulu hektari kohta aastas 2,6 eurot, siis Ia boniteediga jänesekapsa männikus 203 eurot.

Arvestatakse ka tegemist ootavate tööde kulu. Metsakinnistu väärtuse leidmiseks tuleb arvesse võtta, mis aastal (alates raieringi algusest) tehing toimub – mida lähemal on raieringi lõpp, seda kõrgem on raieõiguse ja ka metsakinnistu väärtus, kuna metsatagavara kasvab ning uuendusraie on lähemal. Hindamisel võetakse arvesse nende tööde kulusid ja müügitulusid, mis on jäänud teha kuni uuendusraieni.

Kattetulu nüüdisväärtuse leidmiseks lahutati tulust iga raieringi aasta kohta 2,6% ehk oodatav tootlus, mis on võrreldav laenuintressiga. Selle tulemusena muutusid mitme kasvukoha kattetulud negatiivseks, millest võib järeldada, et metsa uuendus- ja hooldustööd ei ole nendes metsades majanduslikult otstarbekad.

Toetus muudab pilti. Erametsaomanikele mõeldud metsandustoetused muutsid tulemust oluliselt. Uuringust selgus, et kui kasutatakse maksimaalselt ära toetuse võimalused, siis suureneb kattetulu sõltuvalt kasvukohast ja toetatud tegevuste mahust kuni 15 eurot hektari kohta aastas.

Kogu raieringi arvestuses suurendab toetus metsamaa väärtust kuni 1000 euro võrra hektari kohta.

Tegelik raiemaht on kolmandiku võrra väiksem. Metsateatisega esitab omanik keskkonnaametile andmed kavandatavate raiete kohta enne raieid ning metsateatistelt summeeritud raiemaht ei näita tegelikke raieid, vaid ainult raiekavatsuste hulka.

Tegelikule raiemahule hinnangu andmiseks kontrollis keskkonnaagentuur metsateatistega kavandatud lageraiealasid maa-ameti 2009.2013. aasta ortofotodelt. Selgus, et viimastel aastatel on raiumata jäänud keskmiselt 30% raiedokumentides planeeritud lageraie mahust. Aastal 2014 jäijuriidilistel isikutel
raiumata koguni 43% ja füüsilistel isikutel 32% kavandatust.

Metsateatisele märgitud kavandatud raie mahu aluseks on üldjuhul metsakorraldusandmetes toodud puistu tagavara. Keskkonnaagentuuri analüüsi kohaselt hindavad metsakorraldajad puistute tagavara süstemaatiliselt 1520% tegelikust madalamaks.

Ühistegevus aitab teha paremaid otsuseid. Metsaühistu teenuste kasutamine annab üksikostuga võrreldes metsaomanikule hinnaeelise. Eelkõige avaldub see logistikakuludes – näiteks on puidu vedu ühise ostu korral reeglina tasuta, üksikostul lisandub aga veoteenus hinnale. Hinnanguliselt on üksikostu korral teenused 10-15% kallimad, istikute ostul võib kulu olla isegi 20-25% kõrgem, kuna seal on transpordikulu osakaal ka suhteliselt suur. Ühistu oluline eelis on ka spetsialistide korraldatav asjaajamine, mis aitab säästa aega ning viib suurema tõenäosusega parimate otsusteni.

Majandamise tulukust mõjutab ka see, kas töid tehakse füüsilise või juriidilise isikuna. Mõju seisneb peamiselt käibemaksu erisuses: juriidiline isik saab sisendkäibemaksu tagasi ning ostetud teenused on tal seetõttu odavamad.

Lisaks tulenevad erinevused sellest, kas metsas tehakse uuendus- ja hooldustöid või jäetakse mets täielikult looduslikule uuenemisele. Enamikus kasvukohtades eeldab optimaalne tegevusmuster siiski ka uuendamist ja hooldamist. Ilma neid töid tegemata võib kujuneda ettearvamatu kooslusega mets, mille majanduslikku väärtust on keeruline hinnata.