Keskkonnaminister: ka erametsas asuv hinnaline loodusväärtus vajab kaitset

14.08.2014

MAALEHT.EE:
Minister Keit Pentus-Rosimannuse kommentaar Eesti Erametsaliidu pöördumisele, milles tehti ettepanek muuta uute kaitsealade loomise põhimõtteid.

“Erametsaliit on Keskkonnaministeeriumile olnud konstruktiivne partner ja on olnud hea näha, kuidas nemadki on looduse hoidmise järjest olulisemale kohale tõstnud. Me mõlemad oleme olnud mures seepärast, kuidas üksikud halvad näited erametsades räpakalt või hooletult toimetamisest on kogu erametsa mainet rikkunud. Tegelikult on Eesti erametsaomanik reeglina loodust hoidev ja on teinud väga palju selleks, et metsad võimsad ja heaperemehelikult hoitud püsiksid.

Ideaalis võiksime jõuda ühel hetkel selleni, et metsade hoidmine ja loodusväärtuste kaitsmine oleks sedavõrd omaksvõetud ja loomulik käitumismudel, et ükski ministeerium või amet ei peaks üldse sekkuma ja administratiivselt kaitsealasid looma. Praegu veel seda paraku lubada ei saa.

Eesti ühe suurima ja hinnalisema rikkuse – võimsa, rikka ja puhta looduse kaitsmise põhimõte on olnud lihtne: ohustatud loodusväärtust saab ja tuleb kaitsta seal, kus ta asub ja teha seda viisil, mis selle unikaalse või ohustatud väärtuse säilimise ja olukorra paranemise tagab. Loomulikult saab see kõik toimida ainult nii ja siis, kui sama eesmärgi nimel on valmis kaasa aitama ka näiteks erametsa omanikud.

Kui hinnaline loodusväärtus asub erametsas, siis ei saa ega tohi me teha nägu, nagu too väärtus kaitset ei vajaks lihtsalt seepärast, et tegu on erametsaga. Ikka vajab. Kujutage ette, kui me näiteks Tallinna vanalinnas käsitleksime era- või avaliku sektori unikaalseid hooneid erinevalt ja ütleksime, et eraomanikele kuuluvaid väärtuseid pole kaitsta vaja, eraomandis olevatel kinnistutel hullake nii, kuidas pähe tuleb. See oleks lihtsalt vastutustundetu. Sama on loodusväärtustega. Ühtegi sihtkaitsevööndit ei saa teha ega tehta põhjendamatult, aga seal, kus need on loodusväärtuste hoidmiseks vajalikud, tuleb loodust hoida sõltumata sellest, kelle omandis on maa.

Üldistes huvides seatud looduskaitseliste piirangute vähemalt osaline kompenseerimine oli arutelu all ka eelmise aasta riigieelarve tegemisel. Iga eelarve tegemise protsess ja maksumaksjate riigikassasse antud raha suunamine tähendab aga alati valikute tegemist. Praegu on olnud teravam vajadus lastetoetuste tõusu ning sotsiaaltöötajate ja kultuuritöötajate, õpetajate palkade kasv.

Mis puudutab keerulist ökosüsteemide tarnimise kokkulepete süsteemi, siis selliste uute skeemide asemel ihkan mina küll rohkem sellist riiki, kus looduse hoidmine ei ole mitte midagi sellist, mida osta tuleb, vaid mis oleks iseenesest mõistetav ja loomulik käitumisnorm. Inimesel on mu arvates moraalne kohustus teistesse looduse liikidesse suhtuda samavõrd hoolivalt ja hoidvalt, kui ta oma liigi esindajasse suhtub.”