Kui kasulik on metsa majandada?

16.06.2016

ERAMETSAKESKUS:
Erametsade majandamisel on metsaühistute tegevusel ja toetustel tulukusele oluline mõju.

Erametsakeskuse tellimusel valmis neljas järjestikune erametsade majandamise tulusust analüüsiv töö. Finantsmaailm OÜ koostatud Eesti erametsade 2013. ja 2014. aasta kogukattetulu analüüsis vaadeldi majandamise tulemusi eri tüüpi metsamaal, seejuures arvestati regulatsioonide, majandamismudelite ja toetuste mõju.

Miljon tm puitu = 20 mln eurot tulu

2013. aastal oli Eesti erametsade kogukattetulu 107 miljonit eurot ning 2014. aastal 133 miljonit. Kasvu peamine põhjus oli raiemahtude suurenemine 2014. aastal.

Uuring näitas, et iga raiutud puidutihumeetri kohta on keskmine arvestuslik kattetulu ligikaudu 20 eurot. Seega loob iga miljon tihumeetrit puitu 20 miljoni euro väärtuses kattetulu.

Suuresti mõjutavad tulukust erinevad kasvukohad, boniteedid ja puuliigid, samuti sõltub konkreetsest kasvukohast, milliseid metsauuendus ja -hooldustöid on seal vaja teha. Erinevat tüüpi puistuid ja vajalikke töid arvesse võttes selgus ettearvatult, et eri tüüpi metsades on kattetulu erinevus väga suur, täpsemalt pea sajakordne: kui lodusanglepiku puhul oli nominaalne kattetulu hektari kohta aastas 2,6 eurot, sus la boniteediga jänese-kapsamännikus 203 eurot.

Toetus aitab tõsta metsamaa väärtust

2014. aastal oh metsamaa keskmine müügihind 2376 eurot/ha (mediaanhind 1854 eurot/ha). Võrdluseks: põllumajandusliku maa hektari müügihind oh 2014. aastal statistikaameti andmetel 2426 eurot (1865 eurot/ha 2013).

Metsakinnistu väärtuse leidmiseks tuleb arvesse võtta, mis kasvuaastal (alates raieringi algusest) tehing toimub – mida lähemal on raieringi lõpp, seda kõrgem on raieõiguse ja ka metsakinnistu väärtus, kuna metsatagavara kasvab ning uuendusraie on lähemal. Hindamisel võetakse arvesse nende tööde kulusid ja müügitulusid, mis on jäänud teha kuni uuendusraieni.

Kattetulu nüüdisväärtuse leidmiseks lahutati tulust iga raieringi aasta kohta maha 2,6% (oodatav tootlus, mis on võrreldav laenuintressiga). Selle tulemusena muutusid mitme kasvukoha kattetulud negatiivseks, millest võib järeldada, et metsauuendus- ja hooldustööd ei ole nendes metsades majanduslikult otstarbekad. Erametsaomanikele mõeldud metsandus-toetused muutsid seda tulemust oluliselt.

Toetuse suurus metsamaa hektari kohta oh 2014. aastal 4,8 eurot ning 2013. aastal 3,9 eurot. Uuringust selgus, et kui kasutatakse maksimaalselt ära toetusevõimalused, sus suureneb kattetulu sõltuvalt kasvukohast ja toetatud tegevuste mahust kuni 15 eurot hektari kohta aastas. Kogu raieringi arvestuses suurendab toetus metsamaa väärtust kuni 1000 euro võrra hektari kohta.

Ühistegevus annab mastaabiefekti

Metsateatisega esitab omanik keskkonnaametile andmed kavandatavate raiete kohta enne raieid ning metsateatistelt summeeritud raiemaht ei näita tegelikke raieid, vaid ainult raiekavatsuste hulka.

Tegelikule raiemahule hinnangu andmiseks kontrollis keskkonnaagentuur metsateatistega kavandatud lageraiealasid maa-ameti 2009.-2013. aasta ortofotodelt. Selgus, et viimastel aastatel on raiumata jäänud keskmiselt 30% raiedokumentides planeeritud lageraie raiemahust. Aastal 2014 oh juriidilistel isikutel jäänud tegemata koguni 43% ja füüsilistel isikutel 32% kavandatud raietest.

Metsateatisele märgitud kavandatud raie mahu aluseks on üldjuhul metsakorraldusandmetes toodud puistu tagavara. Keskkonnaagentuuri analüüsi kohaselt hindavad metsakorraldajad puistute tagavara süstemaatiliselt 15-20% tegelikust madalamaks (keskkonnaagentuur, 2014).

Metsaühistu teenuste kasutamine annab võrreldes metsaomaniku üksikostuga hinnaeehse. Eelkõige avaldub see logistikakuludes – näiteks on puidu vedu ühise ostu korral reeglina tasuta, üksikostul lisandub aga veoteenus hinnale. Hinnanguliselt on üksikostu korral teenused 10-15% kallimad ning istikute ostul võib kulu olla isegi 20-25% kõrgem, kuna seal on transpordikulu osakaal suhteliselt suurem. Ühistu tegevuse oluline eelis on ka, et asjaajamist korraldavad asjatundjad. See aitab säästa aega ja viib suurema tõenäosusega parimate otsusteni.

Majandamise tulukust mõjutab ka see, kas töid tehakse füüsilise või juriidilise isikuna. Mõju seisneb peamiselt käibemaksu erisuses: juriidiline isik saab sisendkäibemaksu tagasi ning ostetud teenused on tal seetõttu käibemaksu võrra odavamad. Lisaks tulenevad erinevused sellest, kas metsas tehakse uuendus- ja hooldustöid või jäetakse mets täielikult looduslikule uuenemisele. Enamikus kasvukohtades eeldab optimaalne tegevusmuster siiski ka uuendamist ja hooldamist. Nende töödeta võib kujuneda ettearvamatu kooslusega mets, mille majanduslikku väärtust on keeruline hinnata. Näiteks on leitud, et viljakal mullal (ia-III boniteet) toimub looduslik uuenemine 7-10 aastat aeglasemalt (Eino Laas, 2011).

Põllul on toetuste mõju suurem

Põllumajanduse kattetulu võrdlemisel metsamajanduse omaga kasutati Maamajanduse Infokeskuse analüüsi “Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses» (Marju Aamisepp, 2014).

Statistikaameti esialgsetel andmetel moodustas 2015. aastal põllukultuuride kasvupind Eestis 625 500 hektarit (2,8% rohkem kui 2014. aastal).

Kokkuvõtteks selgus, et kattetulu põllumajanduses on kultuuride lõikes väga kõikuv ja toetustega arvestades keskmiselt võrreldav metsamajanduse omaga. Kui aga metsamajanduses on toetuste mõju suhteliselt väike (5-6 eurot/ha), siis põllumajanduses oh ainuüksi ÜPT suurus üle 100 euro hektarilt, millele võis lisanduda veel teisigi toetusi.