Kuidas läheb Läti erametsaomanikel?

Läti

52% Läti pindalast on kaetud metsaga

ERAMETSAKESKUS, Kertu Kekk:
Augustis oli Erametsakeskuse töötajatel võimalus tutvuda Läti erametsanduse ning sealsetele erametsaomanikele pakutava tugisüsteemiga. Läti (era)metsanduse esindusorganisatsiooni Läti Metsaomanike Liidu juhatuse esimees Arnis Muižnieks võttis EMK kollektiivi vastu tema perele kuuluvas Bīriņi mõisas.

Metsa on lõunanaabritel miljoni hektari jagu rohkem kui meil, 3,2 miljonit hektarit. Sellest 1,5 miljonit hektarit kuulub riigile. Erametsaomanikke on Lätis umbes 136 tuhat ning keskmine metsaomand on sarnaselt Eestile üsna väike – 8 hektarit. 91% metsaomanike puhul on metsaomand väiksem kui 20 hektarit.

Metsaomanike koostöö

Läti erametsaomanike koostööl ei ole väga pikka ajalugu, loodud on erinevaid seltse ja ühinguid, kuid nendega liitunud metsaomanike arv on väike. Metsaühistuid on lõunanaabritel kahte sorti – mittetulundusühingutena tegutsevad metsaseltsid, kes abistavad metsaomanikke EL toetusprojektide koostamisel ja nõustavad metsa müügi ja majandamisega seotud teemadel. Selliseid seltse on registreeritud ligi 40, aktiivselt tegutsevad nendest 10-15.  Tulundusühistutena tegutsevad metsaühistud Lätis alates 2012. aastast, praeguseks on neid loodud 5. Metsaühistute loomist soositakse ka läbi seadusandluse – vähendatud on kohustusliku algkapitali summat ning seadusega sätestatud nõuetele vastavad metsaühistud (saavutatud minimaalne liikmete arv – 15 liiget, minimaalne pindala, käive liikme kohta) on vabastatud tulumaksu maksmisest.

Metsaomanike huve nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil kaitseb Läti Metsaomanike Liit (Latvijas Meža īpašnieku biedrība), mis asutati aastal 2005. Liidu liikmeteks on füüsilised isikud, ettevõtted, omavalitsused ja ühistud. Ühingu täisliige on ka LVM (Latvijas valsts meži – Läti RMK). Kõik liidu liikmed on võrdsed, hoolimata nendele kuuluva metsamaa pindalast. Nii on ka riigimetsal, nagu teistelgi liikmetel, ainult üks hääl.

Maksustamine

Läti erametsaomanikud on raietulu maksustamise tingimustega väga rahul. Kuuldu põhjal ei jäänud ka meil üle muud, kui nõustuda – metsaomaniku jaoks on tingimused soodsad. Raieõiguse või puidusortimentide võõrandamise korral peab omanik maksma 10% tulumaksu. Olenevalt võõrandamise viisist, on omanikul võimalik tuludest kulusid maha arvata kuni 5000 euro ulatuses, sealjuures ei pea kulusid dokumentaalselt tõendama.

Näiteks, kui omanik müüb oma kasvava metsa raieõiguse enampakkumisel 10 000 euro eest, saab ta kuludena maha arvata 2500 eurot ning peab tulumaksu maksma 750 eurot. Lõplik maksumäär on sel juhul 7,5%. Sama summa väärtuses sortimentide müümisel on olukord metsaomanikule veelgi soodsam – kulusid saab maha arvata 5000 euro ulatuses ning maksusummaks kujuneks 500 eurot, maksumääraks 5%. Füüsilisest isikust metsaomanik ise maksuametiga suhtlema ei pea, maksu tasub tema eest kasvava metsa või sortimentide ostja.

Arnis Muižnieksi sõnul on soodsa maksusüsteemi rakendamine oluliselt vähendanud ka „musta raha“ osakaalu Läti metsanduses.

Toetused ja hüvitised

Ka lätlastel on oma „metsameede“ – eurotoetused, mille raames toetatakse põllumaade metsastamist, metsatulekahjude ennetamist ja kahjustatud metsa taastamist, metsa ökosüsteemide loodusliku väärtuse parandamist. Eraldi toetusmeede luuakse põllumajandus- ja metsandustaristu parendamiseks, toetatakse maaparandussüsteemide rekonstrueerimist ja renoveerimist ning maaparandusobjektil asuvate teede ehitamist või parandamist. Lisaks toetatakse metsaomanike nõustamist, õppepäevade ja -kursuste korraldamist ning tootjaühenduste loomist. Uue perioodi eurotoetustega loodetakse Lätis alustada oktoobris.

Looduskaitseliste piirangutega on ligi 130 000 hektarit Läti erametsa. Nagu meiegi metsaomanikele, makstakse lõunanaabrite juures eurotoetusena Natura 2000 erametsamaal saamata jäänud tulu eest hüvitist. Toetusmäärad, olenevalt kehtestatud piirangute rangusest, on 45-160 eurot hektarile. Kui metsaomanikule kuuluval alal on kehtestatud erineva rangusega kaitserežiimid, arvestatakse kogu alale toetust ühtse määra 112€/ha alusel.

2013. aastast makstakse erametsaomanikele hüvitist ka väljaspool Natura võrgustikku asuvatele looduskaitsealustele metsa-aladele, kus puistu vanus on enam kui 20 aastat. Riigieelarvest rahastatava hüvitise määrad on sarnased Natura 2000 aladele makstavate summadega – 43-157 €/ha. Muid siseriiklikke toetusi, nagu metsa uuendamise või inventeerimise ja kavade koostamise toetusmeetmed Eestis, Läti metsaomanikele ei maksta

Läti Metsaomanike Liidu eduka lobitöö tulemusena makstakse uute elektriliinide rajamisel maaomanikule hüvitist 1,42 €/m2 ehk 14 200 €/ha. Olemasolevate liinitrasside alusel maal kehtestatud piirangute eest hüvitist ei maksta. Seda pärast 2010. aastal Läti idaosa tabanud jäävihmasid, kui liinidele kukkunud puude tõttu jäi elektrita 65 000 majapidamist. Siiski on maaomanikul temale kuuluvate liinialuste alade majandajalt õigus nõuda kindlate sortimentide raiumist ning materjali temale sobivasse kohta transportimist.

Huvilistele on lugemiseks ka Lätis peetud ettekannete slaidid:
Private Forestry in Latvia – Arnis Muižnieks
LAP 2014 2020 – Ilze Silamikele

Pärast ettekandeid Bīriņi mõisas külastasime Latvijas Finieris (kase)taimlat. Taimi kasvatatakse suures osas enda tarbeks, kuid neid jätkub ka teistele müügiks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA 20150810_048

Fotod: Mait Hendrikson ja Andres Orula, EMK

0Shares