Kuusalu alevikus toimunud metsaraiest

SÕNUMITOOJA, Ülle Tamm:

Möödunud nädalal võtsid masinad öösel vastu neljapäeva maha puid metsas, mis asub Kuusalus Laane tänava majade ja lasteaeda viiva tee vahel.

Neljapäeva hommikul helistasid Sõnumitooja toimetusele Kuusalu aleviku inimesed, kes teatasid, et öösel langetati Laane tänav 15 kor-termaja vastas metsas puid. Tegu oli männimetsaga, kus kortermajade elanikud käisid mustikal ja koeri jalutamas. Läbi selle metsatuka minnakse terviseradadele, mis algavad teisel pool teed.

Üks helistaja kommenteeris, et ilus elukeskkond on rikutud. Arvati et metsa võttis maha RMK. Elanikke häiris ka see, et traktorid töötasid öösel, tuled paistsid akendesse, mürin ja puude kukkumise mütsud segasid unerahu.

Piirkondlik metsanduse spetsialist Külli Rahu selgitas Sõnumitoojale, et kõnealune mets ei kuulunud RMK-le, vaid on olnud eraomanduses. Tegu on Liivapõl-lu kinnistuga. Liivapõllu talu maadele on rajatud suur osa Kuusalu

alevikust. Seni on talu oma metsa majandanud tagasihoidlikult.

Külli Rahu: „See on omaniku seisukohalt tavaline tulundusmets, kuulub eraomanikule. Metsateatis on esitatud 1,8 hektarile. Liivapõl-lu kinnistul on puud saanud 110aastaseks. Mände võib maha võtta 90aastaselt, omanik on niigi oodanud, ent mingil hetkel hakkab puude väärtus vanemaks saades langema. Selgitasin omanikule, et võimalik on teha lageraie, aga saab ka teha aegjärkset raiet, kus paarikümne aasta jooksul võetakse puid maha kolmel korral.”

Külli Rahu märkis, et elab ise sealsamas, tegu on tema lapsepõl-vemetsaga, kui kahju ka ei oleks, omanikul on õigus oma metsa majandada. Asemele istutatakse uued puud, aja möödudes on seal taas mets. Kuna oli ette näha, et seoses selle metsalangetusega võib tekkida probleeme, teavitas Külli Rahu raieloast ka Kuusalu valla keskkonnaspetsialisti Mailis Virvet.

Kuusalu valla üldplaneeringus on kõnealune mets märgitud kaitsemetsana ning toimetusse helistanud pahandaja üks küsimus oli, kuidas lubati sellist metsa maha

võtta. Nii Mailis Virve kui ka Külli Rahu põhjendasid, et 2009. aastal vastu võetud metsaseaduse parandus kaotas kaitsemetsa mõiste. Valla üldplaneeringus on see olemas, kuid seaduse järgi ei eksisteeri.

Külli Rahu märkis veel, et sealsamas üle tee langetas puid RMK, kuid tõenäoliselt, arvestades aleviku lähedust, otsustati lageraie asemel teha aegjärkne raie, mis tähendab, et paarikümne aasta jooksul võetakse puid selles kohas maha veel kahel korral.

Liivapõllu kinnistu omanik on Malle Jõe. Metsa majandamisega seotud asjaajamistega on tegelenud tema poeg Janek Jõe, kes ütles Sõnumitoojale, et raieõigus müüdi metsafirmale: „Võimaliku öörahu häirimise pärast muretses ka meister, kuid mõistan, et nende töö käibki nii, et valge aeg kulub logistikale ja tööle saab alles öösel hakata. Palun vabandust ka nende eest. Metsafirmaga leppisime viimasel hetkel kokku, et jätame tavapärasest rohkem puid püsti ja koristame oksad, et käigurajad saaksid jälle vabaks ning maastik rutem kenaks. Antud metsaosa oli juba 2004 aastal koostatud majan-

damiskavas hinnatud 110aasta-seks. Metsaomanik võib valida, kas teeb majandamiskavas lubatud hoolduseid või jätab need tegemata.”

Ta lisas, et soovitus aegjärgseks raieks tuli liiga hilja. Ja kui võtta arvesse, mis läheduses asuvate majade elanikke kõige rohkem häirib, siis aegjärkne raie oleks kolmekordistanud kõik probleemid.

Ka lõhub maapinna külvieelne kündmine tema sõnul tihedalt kasvavaid puid veelgi ja kolmanda järgu raiel tallavad meetrilaiuste ratastega masinad ning langevad puud juba uueneda jõudnud met-sapõlvkonda.

„Minu arvates ei peaks kohalik kogukond ka RMK-le avaldama põhjendamatult suurt survet, mille tulemusena niigi üleküpsenud metsauuendusi proovitakse teha nii, nagu ei tehtaks midagi. Nõnda kaotatakse palju väärtuslikku aega ja rahulolematus ei vähene, vaid kasvab. Väga paljud ümberkaudsed metsad on küpses eas.

Aga varsti on meie metsa raiesmikul head maasikasaaki oodata ja kõik on teretulnud,” teatas ta.

0Shares