Lendoravale soovitakse moodustada 25 uut püsielupaika

UUDISED.ERR.EE:

Lendorav on Eestis väljasuremisohus, sest selle väikese pelgliku imetaja arvukus langeb hirmuäratava kiirusega – kui 2012. aastal oli keskkonnaregistris 102 lendorava leiukohta, siis möödunud aastaks oli neist asustus säilinud vaid 39-s. Lendorava kaitseks on keskkonnaministeerium algatanud määruse, millega muudetakse juba olemasolevate püsielupaikade piire ning moodustatakse 25 uut püsielupaika.

Pimeduse varjus toimetada armastav lendorav on Eestis oma levila läänepiiril. Ta on kantud esmatähtsa liigina Euroopa Liidu loodusdirektiivi, mille järgi vajab liik ranget kaitset, vahendas “Aktuaalne kaamera“.

Kui varem arvati, et tegemist on väga inimpelgliku loomakesega, siis näiteks Iisakus suudab ta hakkama saada laste mänguväljaku ääres. Keskkonnaameti Viru regiooni metsahoiu spetsialisti Mare Renneli sõnul olid kohalikud esialgu väga imestunud, et nende maja kõrval nii haruldane loom elab.

See pesakoht on muidugi pigem erand. Tavaliselt elab lendorav rohkete vanade haavapuudega metsas, kus kindlasti peab olema vanu kuuski, mis pakuvad loomakesele varju. Lendoravat ennast väga lihtne märgata ei ole, isegi spetsialistid teevad nende pesapaiku kindlaks pabulate järgi, mis teatud ajal on menüüst sõltuvalt erkkollased, meenutades karriga praegud riisiteri.

Täna kehtiv kaitsekorralduskava pole lendorava säilimiseks piisav, sest raadiosaatjatega varustatud loomade jälgimine on näidanud, et lendorav liugleb läbi seniarvatust palju pikemaid vahemaid. Maapinnale lendorav oma käppa naljalt ei pane.

“Tänastest elualadest talle selgelt ei piisa, ta jääb nendel elualadel isolatsiooni, langeb röövloomade ohvriks ja on asjade praeguse seisu juures määratud Eestis väljasuremisele,” rääkis keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõunik Hanno Zingel.

Ida-Virumaal on metsade raie viinud suletud populatsoonide tekkimiseni. Soomes, mis on teine Euroopa Liidu riik, kus loom elab, läheb lendoraval isegi nii hästi, et teda võib kohata koguni Helsingi eeslinnade parkides.

Praegu teevad Eesti teadlased meie lendoravate põlvnemise selgitamiseks võrdlevaid geenianalüüse Soome ja Venemaa isenditega.

“Nüüd, kui me loome uusi kaitsealasid, uusi püsielupaiku ja laiendame vanu, mis on juba iseenesest keeruline ja raske ettevõtmine, siis ikkagi on see õnnestumise puhul kordades odavam kui hakata nullist populatsiooni kasvatama. Nii kaua kuni meil on looduslik populatsioon, tuleb eelkõige panustada selle tugevdamisse,” ütles Zingel.

0Shares