Liit: Eesti üks ülesanne on leida metsakasutuse reguleerimiseks õiglane alus

21.07.2017

Seoses kliima- ja energiaraamistikuga aastani 2030 on Euroopa Liidus ette valmistatud metsakasutuse reguleerimise arvestusreeglid. Praegu eelnõujärgus oleva dokumendi eesmärk on pidada arvestust selle üle, kuidas maa- ja metsakasutus* mõjutab liikmesriigi CO2 tasakaalu. Esialgu on välja käidud põhimõte, et riigi raiemaht ei tohiks ületada varasemat raiepraktikat ja -intensiivsust. Hetkel on referentstasemeks hääletatud periood 2000–2012.

Eesti Erametsaliit koos teiste Euroopa metsandusorganisatsioonidega leiab, et selline arvestuspõhimõte oleks metsarikastele riikidele, nagu Eesti, Soome ja Rootsi, ülekohtune.

Hästi majandatud metsast pärit puit talletab süsinikku ka pärast raiet

Eesti raiemaht perioodil 2000–2009 oli keskmiselt 8,12 miljonit tm aastas. Arvestades, et meie majandusmetsade juurdekasv on 14,1 miljonit tm aastas (2016), lubaks uued arvestusreeglid Eestil raiuda vaid 57% aastasest juurdekasvust. Referentstasemest üle raiudes muutuksime arvestusreegli järgi CO² emiteerijaks ja peaksime maksma trahvi.

Tekiks olukord, kus riigid, kes varasemal perioodil on vähem raiunud, saaksid karistada. Samas riigid, kes on raiunud rohkem, saavad olenemata metsa juurdekasvust karistamatult edasi raiuda. Senine säästva metsamajanduse põhimõte raiuda juurdekasvu piires enam ei kehtiks.

Mets on taastuv ressurss ja metsamajandus oluline osa biomajandusest. Viimase 25 aastaga on metsapindala Euroopa Liidus suurenenud 10 miljoni hektari võrra, mis on võrdne kogu Saksamaa metsa pindalaga, ulatudes kokku 185 miljoni hektarini. Säästliku metsamajanduse tõestuseks on ka fakt, et kasvava metsa tagavara on sellel ajavahemikul tõusnud kolmandiku võrra.

Metsade roll kliimakujundajana väljendub kolmes aspektis: kasvav mets seob CO2-te; mets ja puidupõhised tooted talletavad süsinikku; puidupõhised tooted asendavad fossiilseid kütuseid ja teisi energiamahukaid materjale. Lisaks on metsade kasutamisel oluline roll tööhõive parandamisel ja maaelu arengus.

Siseriiklikult on Eestil seljataga pikk diskussioon raiemahu ja juurdekasvu teemadel. EL eesistujana lasub meil nüüd ülesanne leida metsakasutuse arvestusreeglite seadmises kompromiss, mis sobiks kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele.

EESTI ERAMETSALIIT (asutatud 1992) on erametsaomanike esindusorganisatsioon, mille liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (metsaühistud).

*Metsakasutus on osa EL kliima- ja energiaraamistiku ühest valdkonnast, mida märgitakse lühendiga LULUCF – land use, land-use change and forestry ehk maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus

Lisateave: Mikk Link, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees

Sarnased artiklid

  1. MATI ORG

    21.07.2017 16:57

    Metsaomanik ja metsa majandaja ei pea kinni maksma tööstuse ja teiste fossiilsete kütuste tarbijate saastet, sest metsa majandamisel metsatehnika poolt tekitatav CO2 on ette kinni makstud kütuse aktsiisi ning metsatehnika oleva hinnalisa näol tema tootmiseks hangitud CO2 kvoodi tõttu.
    Igasugune täiendav metsa majandamise sidumine CO2 kvoodikaubandusega on ülekohtune ning ei saa hästi lõppede!

Kommenteeri

Kommenteerimiseks on vajalik ID kaardiga sisse logida.