lisakusse kavandatakse uut maastikukaitseala
23.08.2016
PÕHJARANNIK:
Peamiselt lendorava ja kauni kuldkinga kaitseks loodav uus kaitseala muudab keerulisemaks , ent ei piira inimeste liikumisvõimalusi.
Tärivere mäel kasvav mets võeti Iisaku parkmetsa kaitsealana kaitse alla 1965. aastal. 1994. aastal hakati ette valmistama uut kaitsekorralduskava, seda juba hoopis laiemale alale kavandatava Iisaku maastikukaitseala jaoks: Iisaku oosi, sellel kasvava liikide ja nende elupaikade kaitseks.
“Sellega pole siiani maha saadud,” tõdes lendoravauurija Uudo Timm tunamullu kevadel Iisakus toimunud loodusõhtul. “Vahepeal on seadusi muudetud, siis tulid Natura alad ja kogu jõud läks nende peale, siis tulid kohtuvaidlused, mis kavade koostamise kaheks aastaks üldse seisma panid. Sisuliselt siin praegu kaitsekorda ei olegi; 1965. aasta oma saab mõneti tõlgendades küll rakendada, aga kõige rohkem kaitseb seda mäge kohalik elanik oma mõistusega.”
Läks veel kaks aastat, kuni keskkonnaamet möödunud nädalal avalikustas Iisaku maastikukaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsuse.
Raied ja kaevandamine
Kavandatava kaitseala tuumik ehk Tärivere mägi on osaliselt kaitse all juba aastast 1939, kui Kirikumäe puistu puhkemajanduslikult väärtuslikuna kaitse alla võeti. 1965. aastal laiendati kaitstavat ala Kirikumäest põhja poole ning nimetati see 41,1hektarine ala Iisaku parkmetsaks.
Kaitstavaid liike pole tollest ajast kehtivates kaitse-eesmärkides nimetatud, sest tollal ei teatud, et Tärivere mäel mõni haruldane liik elaks või kasvaks. Nüüd teatakse ning seetõttu ongi kavas lendorava ja kauni kuldkinga kaitsmise vajadus eraldi välja tuua.
Kaitsekorra peamine muudatus puudutaks raiepiiranguid – et lendorava elupaik säiliks ühtse metsamassiivina, tuleb sealne välja jätta. Kuna aga Tärivere mäel on mets nii varasemate raiete kui ka juurepessu ja üraski kahjustuste tõttu kohati juba lendoravale sobimatuks muutunud, tuleks seal mõningatel juhtudel ikkagi lubada nii raieid kui haava ja kuuse istutamist.
Olulisena märgitakse ka vajadust ehitusmaterjalideks sobivast liivast ja kruusast koosnevat Tärivere mäge kaevandamise eest kaitsta – osa mäest on selle tõttu juba hävinud.
Maamaksust nii- ja naapidi
Praegu on Iisaku parkmets tsoneeritud piiranguvööndisse, mis hõlmab osaliselt ka Iisaku aleviku. Uuel kaitsealal nähakse ette piiranguvöönd ja kaks rangemate piirangutega sihtkaitsevööndit; ühte neist kahest arvatakse ka parkmets. Erandlikult arvatakse kaitstavalt alalt välja Iisaku alevik, mis tähendab, et praegu kaitstaval alal asuvate maade omanikud kaotavad maamaksusoodustuse ja hakkavad seda maksu maksma täies ulatuses.
Sihtkaitsevööndisse arvatakse aga 3,8 ha ning piiranguvööndisse 3,7 ha eraomanduses olevat maad, kus pole lubatud või on see piiratud ning nende maade omanikud saavad maamaksusoodustust (olenevalt vööndist 100 või 50 protsenti).
Inimeste liikumist ei piirata
Uusi hooneid maastikukaitsealale ehitada ei tohi, küll aga võib kaitseala valitseja nõusolekul olemasolevaid rekonstrueerida või laiendada, samuti teid ja tehnovõrke rajada. Nii tagatakse võimalus ühisveevärki puudutavaid töid teha, samuti suusa- ja terviseradasid arendada. Sõidukitega võib teedel sõita, jalgrattaga ka radadel; uuendusena lubatakse maastikusõidukiga suusaradasid sisse sõita ja hooldada. Telkimise ja lõkketegemise kord oluliselt ei muutu. Kuna lendorav ei ole selline loomaliik, kelle elutegevust inimeste kohalolek märkimisväärselt häiriks, pole plaanis liikumispiiranguid kehtestada.
Kaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsusega saab tutvuda keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi kontoris, Iisaku looduskeskuses ning Iisaku vallavalitsuses ja keskkonnaameti kodulehel.
Avalik arutelu toimub 31. augustil kell 15 Iisaku looduskeskuses.
KAITSEALUSED LIIGID TÄRIVERE MÄEL
* 1980. aastatel tuli Alutaguse teateid, et lendorav elab Tärivere mäel; liigi tegevusjälgi siis ei leitud.
* 2003. aastal leiti Iisaku alevikust ida pool kasvavast metsast lendorava väljaheiteid; sellest ajast on lendorava tegevusjälgi Tärivere mäel korduvalt leitud.
* 2012. aastal leiti lendorava tegevusjälgi ka alevikust lääne poole jäävas metsas.
* Kauni kuldkinga kasvukohad registreeriti Tärivere mäel esimest korda 2010. aastal.
