Maaparandus tõstab juurdekasvu ja muudab metsatööd odavamaks
17.09.2014
EESTI PÄEVALEHT (erileht), Signe Kalberg:
Reljeef ja Eestis valitsevad kliimatingimused muudavad pinnavee ärajuhtimise enamikult metsamaadelt hädavajalikuks, vastasel korral algab paljude metsamaade soostumine.
Eesti tingimustes, kus parasniisked maad on valdavalt põllumaadeks üles haritud, on metsade alla jäänud kas kuivad ja toitaine-tevaesed või liigniisked maad. „Eestis on aastas sademeid 520820 mm, millest aurustub 360440 mm. See tähendab, et ebapiisava äravoolu korral tekib liig-niiskus ja Eestimaa võib 10 000 aasta perspektiivis muutuda sooks,” ütleb Jõgevamaa erametsaomanik Hannes Puu. Tänapäeva kultuurmaastik on kujunenud eelkõige maaharimise ja maaparanduse tulemusena. Umbes poolt maatulundusmaad (tulunduslikku põllu- ja metsamaad) saab sihtotstarbeliselt kasutada ainult siis, kui seal paiknevad töökorras maaparandussüsteemid.
KUIVENDUS SOODUSTAB PUUDE JUURDEKASVU
„Kuna mets on taastuv ja üks rohelisemaid loodusressursse nii otseses kui ka kaudses mõttes, siis fossiilsete kütuste kasutuse vähendamiseks ja metsast elatise teenimiseks on meile vältimatult vaja metsamaaparandust,” ütleb Metsatervenduse OÜ metsameister Anti Rallmann.
Hannes Puu sõnul algab kuivendatud metsas vegetatsioon varem, sest mulla temperatuur on keskmiselt kaks või enamgi kraadi kõrgem kui kuivendamata maal. Metsamaade kuivendamine suurendab puistute juurdekasvu ja tootlikkust ning suurendab liigilist mitmekesisust. Lodu-metsades ja madalsoometsades võib puidu juurdekasv olla 4-5 tihumeetrit hektari kohta aastas.
Kõik puuliigid ei reageeri kuivendusele ühtmoodi. Kõige suuremat mõju avaldab kuivendus kuuse ja männi puistule, see võib ulatuda 4-6 tihumeetrit hektari kohta aastas. „Kuivendamisega soodustatakse ka puu seemnete idanemist ja loodusliku uuendamise intensiivsust,” ütleb Hannes Puu.
Metsamaaparandus koosneb peaasjalikult metsateede- ja kuivenduskraavidevõrgust. Kui metsateed on selleks, et puit metsast kätte saada ja lihtsustada metsa uuendus- ning hooldustöid, siis kraavid parandavad metsa juurdekasvu ja metsamaade kandvust ning lihtsustavad metsauuendustöid. Põhjamaades lisandub veel ka metsaväetamine, mis Eesti tingimustes läbi otsetoimivate väetiste on keelatud.
„Metsateede korral saame metsa raiuda siis, kui hind on parem, mitte siis, kui ilmastik seda võimaldab. Metsauuendus ja -hooldus on kergem ning odavam,” selgitab Rallmann. Ka metsatulekahjude tõrje on lihtsam, kui metsale pääseb paremini ligi. Õige ajastusega metsatee ehitus võib ennast esimese raiega ära tasuda.
Korrast ära kraavid ja truubid ning halvasti läbitavad metsateed muudavad tööd metsas kulukamaks.
Kraavid metsas on väga vanad
Rallmann märgib, et ligi pool Eesti metsamaast on kuivendatud, paraku on enamus kraave Eesti erametsades kaevatud enne Teist Maailmasõda. Süsteeme tuleks hooldada aga iga 10-15 aasta järel.
„Samas erametsades, kus väga laiaulatuslikult tehti metsakui-vendust eelmise sajandi esimeses pooles, hoiame maaparandusega ära juurdekasvu vähenemise, mis juhtuks taassoostumisel. Paljudel kasvukohtadel paraneb metsa kandvus, st raiete sesoonsus väheneb. Saame kasvatada ka tulusamaid puuliike, sookaasikute asemel kuuske-mändi,” viitab Rallmann.
Kui kuivenduskraavid ja teed asuvad vaid ühe maaomaniku maadel, on metsamaaparandus konkreetse maaomaniku asi. Samas tuleb arvestada sellega, et harva paiknevad teed ja kuivenduskraavid ainult ühele omanikule kuuluvatel maadel. Sellisel juhul tuleb katsuda ühiselt teed-kraavid korda teha.
Kuivendusüsteemid tuleb kanda registrisse
Rallmanni sõnul tuleks enne tegutsema hakkamist tutvuda maaparandusseadusega või siis pöörduda põllumajandusameti maakondlikku keskusesse. Nimelt on praegune maaparandusseadus vägagi reglementeeriv ja maaomaniku võimalused luba küsimata midagi teha, väga väikesed. „Näitena võiks tuua enne Teist Maailmasõda kaevatud nn Sauna-Madise kraavid, mis looduses on olemas, aga maaparandussüsteemide registris jäänud arvele võtmata. Enne kui sellist kraavi korrastama hakata, tuleks kraav ära inventariseerida ja maaparandussüsteemide registrisse kanda,” selgitab Rallmann. Seda tegemata võib maaomanik hiljem tõestamisega hätta sattuda, kui temalt hakatakse aru pärima, miks ta ehitusluba küsimata uue kraavi on kaevanud.
Rallmanni sõnul on metsakuivenduse tegemisel kaks suuremat eksimise kohta. Esiteks, kraavi lang tuleb õigesti kaevata ehk vesi vabatahtlikult mäest üles ei voola. Teiseks tuleb truubid õige suurusega planeerida. Kesksuvine veenire kraavi põhjas on paarkümmend korda väiksem kevadisest suurveest. „Metsateed tuleb planeerida õigesse kohta. Otsetee võib vahest olla palju kallim kui ringi minna. Kõige tähtsam eksimus on aga olemasoleva maaparandusehitise korrastamata jätmine,” rõhutab Rallmann.
Mis juhtub siis, kui metsa ei kuivendata? Juhul kui on tegemist puutumatus seisus soometsaga, siis mitte midagi. Maa on niiöelda teisi looduväärtusi tootev. Juhul kui seal on juba maaparan-dust tehtud, algab taassoostu-mine. Rallmann ütleb, et kui kunagi rajatud
kuivenduskraavid on metsa kasvama pannud, on see aga tõstnud metsa võimet vett aurustada ja võrades kinni pidada nii, et kui-venduskraave pole enam vajagi. „Kui aga mets on uuendusraieea-line ja me ta raiume, siis algab kiire taassoostumise protsess. Metsa uuendamine sellistel aladel on ilma maaparanduseta peaaegu võimatu, samas metsaseadus meilt seda nõuab,” lisab ta.
Maaparandus metsas
• Maaparandussüsteemide projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine ja korrashoid käib maaparandusseaduse järgi.
• Metsaomaniku jaoks on oluline teada, kas tema metsa kraavid on kantud maaparandussüsteemide registrisse või mitte, sest registrisse kantud kraavide hooldamine on metsaomanikule kohustuslik.
• Maa-ameti geoportaalist saab kontrollida, kas kindlal katastriüksusel asuvad kraavid on kantud maaparandussüsteemide registrisse. Selleks tuleb internetilehitsejaga minna aadressile geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Maaparandussustee-mide-kaardirakendus-p414.html ja sisestada otsitava ala katastritunnus.
• Kui vajalik katastriüksus paikneb registris oleval alal, tuleb Põllu-majandusametist (PMA) küsida, kas kõik selle katastriüksuse metsamaal paiknevad kraavid on registris, sest ka registrisse kantud alal ei pruugi kõik kraavid registris olla.
• Kraavide registrikanded ei ole avalikud ning neid näevad ainult PMA ametnikud.
• Registrisse kantud kraavide korrashoiuks (hooldamine või uuendamine) ei ole vaja projekti ja keskkonnaameti kooskõlastust, kui kaevemaht on kuni 1,2 kuupmeetrit kraavi jooksva meetri kohta.
• Kui ekskavaatori liikumiseks on vaja kraavitrassi puhastada, siis ilma metsateatist esitamata võib metsaomanik puhastada metsamaal oleva kraavitrassi kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest.
• Kui kraavitrassil kasvavad puud on jämedamad kui 8 cm, siis tuleb Keskkonnaametile esitada metsateatis
• Rekonstrueerimiseks või uue süsteemi ehituseks tuleb taotleda Põllumajandusametist ehitusluba ning selleks tellida projekt, kooskõlastada tegevused piirinaabrite, keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsusega.
• Lisaks tuleb koostada töö käigus veel mitmeid teisi dokumente sarnaselt uute objektide ehitamise või rekonstrueerimisega teistes valdkondades.
• Kui kraavid ei ole registrisse kantud, tuleb nende puhastamisel juhinduda konkreetses vallas kehtivatest kaeve- ja ehitustööde reeglitest.
• Kui metsaomanik soovib taotleda toetust oma metsa kuivendussüsteemi ehitamiseks, rekonstrueerimiseks või korrashoiuks, siis tasub teada, et toetusraha jagamisel arvestatakse ainult registrisse kantud veesüsteeme.
• Rekonstrueerimise korral kantakse kraavid registrisse projekti alusel, uuendamise korral Eesti põhikaardi või maaparanduse uuendamise kava alusel.
• Kui tegemist on suurema süsteemiga, mis ulatub ka naabrite metsa ja vajalik on maaparandussüsteemi rekonstrueerimine, tuleks moodustada maaparandusühistu. Maaparandusühistu saavad moodustada maaomanikud, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast või üle 1/3 selles piirkonnas oleva ühis-eesvoolu pikkusest.
Allikas: MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud
