Mets ja metsamees jõulupuu otsijate poolikut tööd ei salli

18.12.2014

SAKALA, Sigrid Koorep:
Viljandi turu kõrval oli eile jõulupuu hind 20 eurot, turul ostis üks mees korraliku toakõrguse puu 12 euroga ning õige pisikesi lauakuuski võis soetada euro eestki. Kui aga keegi tahab ise metsa puu järele minna, pakub selle võimaluse euro või paari eest välja Riido Raja.

«Ma ei taha üldse turgu solkida,» tähendas ta. «Kaks eurot on selline sümboolne hind, mitte üldse teenimiseks. Neid väiksemaid kuuski võin kahe euro eest ära anda isegi mitu tükki.»

Kuused tulevad põllumaalt

Viljandist neli-viis kilomeetrit ringtee ääres on Riido Rajal umbes nelja hektari suurune maatükk, millest omanik soovib põllumaa teha ja millele on kasvanud hulk kuuski.

«Nii paarsada kuuske on siin,» sõnas ta ja selgitas, et seepärast ta puid poolmuidu homme ja ülehomme Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee 46. kilomeetril kuulutuse peale kohale tulijatele ära annabki. Nagunii läheksid kuused maha, kui põld tuleb.

«Võsa läheb hakkpuiduks, aga mis ma neid kuuski niisama maha võtan, kui keegi tahab ehk jõulupuuks,» rääkis maaomanik. Tema teada toorest kuuske hakkpuiduks ei tahetagi. «Okkad hakkavad pudisema ja lõpuks on ta ju roheline mass, mis läheb käärima.»

Siiski pole jõulupuu soetamine lihtsalt niisama, et lähed ja võtad kirve või saega puu maha. «Pikki tüükaid ei tohi jääda,» toonitas Raja ning näitas tulevasel põllul mõnekümne sentimeetri kõrgusi kände. Just sellised jäävad kuuskedest järele, kui keegi on asjatundmatult puu maha võtnud.

Kuidas kuuske raiuda?

«Tihtipeale on nii, et kuusk on kolmemeetrine ja ladvas on veel käbi ja seda latva just tahakski. Kukutaksegi siis nii meetri kõrguselt saagima,» rääkis Riido Raja. Isegi ainult ladva tahtjal tuleb siiski terve puu võimalikult maapinna lähedalt maha võtta. Seejärel võib sobiliku ladvaosa pikkuse välja mõõta ja ülejääva tüve kas või metsa kõdunema jätta.

See tähendab, et puust tohib jääda kõige rohkem viie sentimeetri kõrgune känd. «Nii et oksi enam selle küljes ei oleks,» selgitas Raja.

Känd peab jääma otsast võimalikult nudi, sest vastasel korral võib terav äär tulevikus metsamasinate rehve lõhkuda.

«Inimesel võiks see ju peas olla, et ta ei jäta kändu püsti, aga tihtilugu on hein või lumekiht peal ja maapinnale ligemale saamiseks ei hakata vaeva nägema,» rääkis ta ning märkis, et omal ajal oli sellist poolikut tööd palju näha.