Metsa ei maksa lasta üle küpseda

30.01.2014

ÄRIPÄEV, Kristina Traks:
Kui põllumees teab täpselt, millal vilja lõigata, et saak oleks kõige suurem, siis metsaga on lugu keerulisem -tavaarusaam on ju, et mida vanem mets, seda suuremad puud ja kopsakam kasum. Paraku ei muutu raieküps mets aja jooksul paremaks, vaid vastupidi -puid ründavad haigused ja kahjurid, mistõttu kasvava metsa väärtus võib juba mõne aastaga märkimisväärselt langeda.

Just sellepärast soovitavad kogenud metsa­mehed oma metsal silm peal hoida. Eestis on ligi 100 000 erametsaomanikku, kelle metsa­de keskmiseks suuruseks on 10 hektarit. Väga paljud neist pole aga kunagi oma metsas käi­nudki ning teavad vaid kinnistusraamatu ning maamaksu teatise järgi, et kuskil on neil tükk metsa kasvamas.

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu metsameistri Margus Paesalu sõnul sõltub oma metsa suhtumine väga palju sellest, kas inimene elab oma metsakinnistu juures või on tegemist näiteks tagastatud metsatükiga. “Kes ise samal kinnistul elab, sellel on iga puu kohta lapsepõlvest mõni lugu rääkida,” ütleb ta. “Kes aga sai maa tagastamisega, nendel on enamasti teadmatusest tingitud passiivne su­he omandisse.”

Metsandus on küll seadustega küllaltki põh­jalikult reguleeritud ning võhik võib peljata, et metsaga tegelemiseks peab kõigepealt tükk ae­ga paragrahve uurima, kuid Paesalu rahustab, et asi pole sugugi nii hull – õigupoolest ei pea metsaomanik teadma peast seadusepügalaid, vaid seda, kuhu pöörduda küsimuste korral. “Erametsanduse tugisüsteemi näol on olemas atesteeritud metsakonsulendid, kellelt saab hea nõu mistahes metsaga seotud küsimustes. Kok­kuleppe korras tuleb konsulent ja käib omani­kuga metsas tiiru ära ja koos vaadatakse, mi­da seal on vaja teha,” räägib Paesalu. Igal met­saomanikul on õigus saada ühe kalendriaasta jooksul kuni 15 tundi riigi finantseeritud metsanduskonsulendi nõustamist. Alates kolman­dast tunnist tuleb erametsaomanikul tasuda nõustamise tunni eest omaosalus.

Metsaseadus nõuab, et uuendus-, harven­dus- või valikraie tegemiseks üle 5 hektari suu­rusel metsakinnistul peab olema kehtiv metsa­majandamiskava. Seal on kirjas, millistest puuliikidest koosneb ja kui vana on puistu, kui pal­ju seal puitu on ning millised on soovituslikud metsamajanduslikud tööd. Need andmed keh­tivad 10 aastat ning on aluseks metsateatisele, milles keskkonnaameti planeeritud raiet luba­va märkega otsust läheb vaja metsas enamiku tööde tegemiseks.

Pea kõik mahukamad raietööd metsas käi­vad metsateatise alusel ning selle saab muga­valt hankida arvuti tagant tõusmata. Seadus lubab ilma metsateatiseta raiuda 20 tihumeet­rit puitu kinnisasja kohta kalendriaastas ehk et ühe majapidamise aastase küttepuidu varu to­hib rahuliku südamega raiuda.

Küll aga paneb Paesalu südamele, et metsa­omanik võtaks mahukamaid raied planeeri­des teatise ise, mitte ei annaks metsa kasutus­valdust üle metsafirmale. Vastasel juhul saaks firma teha metsaga, mida ta ise tahab. Kõi­ge lihtsam on, kui inimene koostab vajadusel metsakonsulendi abiga metsateatise, esitab sel­le keskkonnaametile ning kui raiet lubav tea­tis on käes, küsib usaldusväärsetelt metsafirmadelt hinnapakkumise või metsaraiet ja ma­terjali müüki korraldavalt metsaühistult prog­noositava hinnakalkulatsiooni ja valib neist en­dale sobiva.

Oluline on kindlasti võrrelda metsamater­jali sortimentide kännuhindu ehk omaniku­le makstava netotulu tihumeetri kohta, sest on firmasid, kes kasutavad inimeste võhiklikkust ära ning võivad materjali eest pakkuda oluliselt madalamat hinda, kui turul muidu sama ma­terjali eest makstakse. Veelgi suuremat tähele­panu tuleb kindlasti pöörata kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sisule.

Lageraie pole ainus võimalus. Paesalu sõnul näitab metsakasvatuse kvaliteeti see, kui tehak­se piisavalt hooldusraieid ja mõõdukalt lageraiet. “Erametsa majandamine on aga tihti sel­line, et seda majandataksegi ainult üks kord – siis kui mets maha võetakse. See muidugi teki­tab paljudele ümbruskonnas küsimusi, et miks peab metsa täiesti ära raiuma. Samas kui mets on pikalt majandamata, ta on juba küps või üleküps ning siis ongi omanikul tagumine aeg sel­le maha raiumiseks,” ütleb Paesalu.

On aga tegemist noorendikuga, on vaja tõenäoliselt teha hoopis valgustusraiet. Selle käi­gus selekteeritakse ja raiutakse välja need puud, millel on vähem potentsiaali. Näiteks kahe lad­vaga kuused, lepad kaskede keskelt, sarapuu is­tutatud kultuuri vahelt jne. Inimene valib, kes kasvab lõpuni ja kes mitte, kuid see nõuab eel­nevaid teadmisi või kogemust. Vastavaid õppe­päevi metsaomanikele korraldatakse üle Eesti.

Keskealistes metsades võib vaja minna har­vendusraiet. Paesalu soovitab raieks puid vali­des alati üles vaadata ja puud, kes teistele alla jäävad, vahelt ära võtta. See annab jääjatele roh­kem võimalusi suuremateks kasvada. Tulemus­te ootamisega tuleks muidugi kannatlik olla ja need ilmnevad alles aastate pärast. Metsa ei to­hi ka hõredaks raiuda.

Lageraie on piiratud puistu vanuse või küpsusdiameetriga. Ehk et viljakal pinnasel kas­vav mets saavutab selle diameetri kiiremini. Näiteks kuusikutes parimal pinnasel isegi ju­ba 60-70 aastaselt.

Aga mis saab pärast lageraiet? Pärast met­sa maha raiumist ei lõpe selle majandamine, vaid ring peaks algama uuesti. Oluline on kas uut metsa istutada või luua soodsad tingimu­sed selle looduslikuks uuenemiseks maapinna ettevalmistusega. Üldiselt eelistavad erametsaomanikud loota metsa iseuuenemisele, sest metsa istutamine on oluliselt kallim. Paesalu sõnul aga ei uuene mets looduslikult enamas­ti nii nagu omanik tahab. “Puuliik, mida oma­nik soovib maatükil kasvamas näha, ei kipu sinna nö ise tulema,” ütleb ta. “Näiteks mändi on praktiliselt võimatu ainult loodusliku uue­nemisega kasvatada. Samuti teevad piirkonniti lubamatult palju kahju ulukid, kes noored tai­med lihtsalt ära söövad.”

Kui metsa tahetakse jätta looduslikule uue­nemisele, soovitab Paesalu pinnase selleks et­te valmistada. Ehk et juba raiete käigus jät­ta heade tüveomadustega ning piisavalt ar­vul seemnepuid, sobiva pinnase puhul korja­ta hakkpuidu valmistamise eesmärgil kokku raidmed ehk oksad ja ladvad ning käia maa­pind üle metsaadraga. Ader tõmbab maha vaod, mis pidurdab rohttaimede kasvu ning kus puuseemnetel on soodsamad tingimused kasvama minemiseks.

Tasub teada

Milline on uuenenud mets?

Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähe­malt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku män­di või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat hari­likku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõr­gemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõr­gust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemi­sel arvesse võetavat puuliiki.

ALLIKAS: METSA MAJANDAMISE EESKIRI

Mis on mis

Metsa vanus määrab raie aja

küpsusvanus – puulii­gi, vanuse ja boniteedi (kasvukoha suhtelise hea­duse näitaja – toim) põhjal õigus aktidega kehtestatud vanus, millest alates puistu loetakse küpseks. Küpsus-vanus on puistu vanus, mil­le juures saadakse parimad ökonoomilised tulemused raieringi ühe aasta kohta.

lageraiet lubav vanus – metsa majandamise ees­kirjaga enamuspuuliikide ja boniteetide kaupa keh­testatud minimaalne va­nus, mille korral tohib puis­tus teha lageraiet.