Metsa prügiga reostajaid hakatakse tuvastama kaameratega

ERR.EE: Eelmisel nädalal pani Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) riigimetsaüles esimesed valvekaamerad, et tuvastada inimesi, kes oma prügi loodusesse tassivad. Kogutud tõendusmaterjali annab RMK üle keskkonnainspektsioonile reostajate kindlaks tegemiseks ning neile karistuse määramiseks. Nädalaga on juba ka üks prügistaja vahele jäänud.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul valvatakse kaameratega esialgu 40 prügistajate seas populaarsemat metsaala üle Eesti. “Vaatamata pidevale teavitustööle ja ulatuslikele talgutele ei ole metsade reostamine vähenenud ning paraku on meie seas ikka veel neid, kes peavad normaalseks oma prügi metsa alla viimist,” ütles Väät. Et sellised reostajad ka karistuse saaksid, üritab RMK kaamerate abil keskkonnainspektsioonile rikkumiste menetlemiseks prügistajatest piisavalt tõendusmaterjali koguda. “Valvekaamerate täpset asukohta me mõistagi ei avalikusta, samuti tõstame neid pidevalt ümber,” lisas Väät.

Väät kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et nädalaga on esimene juhtum juba kaameraga jäädvustatud ning materjalid on menetlemiseks keskkonnainspektsioonile ka üle antud. “Seega võime juba kinnitada, et jah, kaamerad täidavad oma eesmärki,” ütles Väät.

Reaalajas keegi kaamerate pilti ei jälgi ning see pole ka vajalik. “Me kasutame selliseid kaameraid, mis on suutelised tegema nii pilti kui ka videot ning kohe edastama selle pildi siis meile. Kaamerad on varustatud andmesidega, seega liikumise korral kaamera käivitub ning edastab salvestatud materjali kohe meile,” selgitas Väät kaamerate tööpõhimõtet.

Prügistajaid kindlaks teha on keerulie, seda tehakse tõendusmaterjali põhjal, mida nüüdsest edastab kaamera või mis kohapeale maha jääb. “Tuvastamine sõltub sellest, mida kaamera meile näitab. Kui on ainult jopes inimene selja tagant, siis võib keeruline olla. Teateid prügistajatest saame aga väga erinevatel viisidel. Uurime sündmuskohta, vaatame prügi. Ega keegi ei tule ju kaugelt, kott seljas, üldiselt tullakse ikka liiklusvahenditega ja siis jääb juba palju rohkem infot meie käsutusse,” ütles keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran.

Eelmisel aastal jõudis keskkonnainspektsiooni 305 kaebust jäätmete ebaseadusliku ladestamise kohta, millest suur osa oli seotud metsa alla või kusagile mujale loodusesse tekkinud prügihunnikutega. Sellele lisandusid inspektsiooni enda avastatud prügihunnikud.Selle aasta kuue kuuga on RMK riigimetsast koristanud 250 tonni prügi, mis on peaaegu sama palju kui kogu eelmise aasta jooksul kokku. Suur osa riigimaalt koristatud prügist on ehitus- ja segaolmejäätmed. Tänavu on metsade prügist koristamine läinud RMK-le maksma juba 53 000 eurot.

 

0Shares