Metsakonsulendid olid looduskaitsekoolitusel

29.09.2014

Erametsakeskus, Kaiko Kell:

25-26. septembril toimus Otepää looduspargis looduskaitsekoolitus metsanduskonsulentidele. Looduskaitse vajalikkust ja meetodeid seletasid lahti Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Taavi Tattar ja nõunik Roland Müür. Lisaks esitlesid Tartu Ülikooli dotsent Tiina Randlane ja Andres Saag liigitutvustusprojekti „Vähetuntud elurikkus“. Lõpetuseks rääkis Asko Lõhmus vääriselupaikade määramise metoodikast ning eesmärgist.

Koolitus algas välitöödega, kui ühiselt õpiti  määrama väärtuslikke metsaelupaiku. Lisaks arutleti kaitse-eesmärkide seadmise ja kaitsekorralduslike tööde plaanimise teemadel.

Taavi Tattar selgitas, et looduskaitses on liigikaitse asemel järjest olulisemaks saanud elupaikade ja koosluste kaitse. Eraldi paiknevad oluliste liikide elupaigad säilivad tihti vaid  laiemas piirkonnas loodust kaitstes.

Siiski põhjustavad looduskaitselised piirangud maaomanikes ka mõru meelt: kas on piirangud liialt ranged, ei kulge kaitsekorra muutmine piisavalt kiiresti või pole piirangute eest makstavad kompensatsioonid õiglased. Näitena tõid konsulendid välja olukorra, kus samalaadse piirangu eest Natura 2000 aladel makstakse toetust, kuid väljaspool Natura alasid mitte. Siin julgustasid asjatundjad julgelt kaasa rääkima ja otsustajatega otse suhtlema. Keskkonnaameti arvamusele lisaks on väga oluline, kui selliste küsimuste otsustamisel on laual ka laiemate huvigruppide seisukohad.

Räägiti ka kaitsealade planeerimisest üldiselt ning viidi läbi praktiline ülesanne, kus osalejad pidid konkreetsete liikide kaitseks kaardile joonistama kaitsealad ja seadma kaitse-eeskirja. Piirangute sobitamine konkreetsesse piirkonda on kindlasti väljakutse, sest siin peab arvestama paljude nüanssidega ning oskama luua regulatsioone, mis võimaldaks väärtustel säilida.

Tiina Randlane ja Andres Saag esitlesid suuremahulist projekti „Vähetuntud elurikkus“, mille tulemusena on avalikkusel kasutada 327 sambla- ja samblikuliigiga digimääraja. Määraja sai teoks paljude inimeste põhjaliku koostööna, mille tagajärjel on iga liigi kohta olemas fotod ning tunnuste, kasvukoha ja leviku kirjeldus. Uuenduslikult on iga liigi kohta kirjeldatud ka nende erinevused võrreldes sarnaste liikidega, mis peaks määramise täpsust suurendama. Digimääraja on saadaval aadressil http://efloora.ut.ee/samb/.

Asko Lõhmus tutvustas vääriselupaikade määramise tingimusi ja üldist seisukorda. Tõdeti, et VEPide loomine on nii looduskaitselises kui ka majanduslikus mõttes väga efektiivne – kaitse alla võetakse neid alasid, kus kaitstavate liikide kontsentratsioon on kõrge, mis omakorda tähendab, et pindalaliselt pole vaja kaitsta ebamõistlikult suurt osa majandusmetsast. Siiski on vääriselupaikade puhul ka palju arenguruumi – kohati esineb puudulikku seiret ja kuna kaitstavate alade pindalad on väikesed, on VEPide kooslus ümbritsevate alade muutumisel liiga lihtsalt mõjutatav.

Kokkuvõttes võib öelda, et sellises formaadis metsamajandajate ja looduskaitsjate ühiskoolitused on kõrge kasuteguriga, kuna need aitavad osapooltel paremini teineteisest aru saada. Eesti looduse mitmekesisuse üle ollakse ühtemoodi uhked ja omavahelised erimeelsused ei teki mitte looduskaitse vajalikkuse, vaid meetodite teemal. Viimase osas tuleb koostöös liikuda väärtusi efektiivsemalt kaitsevate lahenduste poole. Huvi selleks on mõlemal osapoolel olemas ning kindlasti on plaanis selliseid kohtumisi ka tulevikus korraldada.