Veerandsaja aasta sisse mahub metsaseltsi juhatuse liikme Kaupo Ilmeti sõnul lisaks tema eestvedamisel toimunud Kassi­nurme hiie ja linnamäe ümbruse korrastamisele veel palju tege­misi. „Igal aastal istutame talgute korras mälestusmetsa. Korral­dame õppeekskursioone pärand-kultuuri objektide tundmaõppi­miseks. Oleme osa võtnud Elist-vere loomapargi rajamisest,” nimetab ta mõningaid.

Oli aasta 1989, kui hiie ja lin­namäe ümbrust hakati koos aja­loo-, loodus- ja muinsuskaitsehu-vilistega korda tegema. Esimesel aastal rajati Kalevipoja silmapesu-kausi kõrvale tantsupõrand ning ümbritsevatele nõlvadele paigu­tati istmed ja trepid. Linnamäe vastasrinnatisele paigaldati kiik ja rajati lõkkekoht. Kümme aastat tagasi ehitati metsaseltsi eestvõt­tel kiigemäele muistne linnuse valvetorn ja sissepääsuvärav. Sama aasta jaaniööl etendati seal linnuse vallutus- ja kaitselahing. Praegu püütakse taastada linna­mäe otsavalli ehitisi ja anda ligilä­hedaselt edasi 1000 aastat pärast Kristust rajatut.

Sama kaua, kui on kestnud linnamäe taastamine, on Kassi­nurme mägedes toimunud rah­vapeod. Ilmeti sõnul toimub Kas­sinurme mägedes igal aastal juuni keskel maakondlik rahva­tantsupidu Vaiga Jaskar, jaaniööl peetakse loitsusid ja Koidu­

Hämariku etendust. Hingede­päeva õhtul loovad taidlejad taustahelide ja -valguse abil vas­tava miljöö. Metsaseltsi ja Jõgeva kultuurikeskuse eestvõt­tel korraldatakse hiies loitsusid, millest on osa saanud arvukalt kodu- ja välismaiseid külalisi. Vii­mastel aastatel on toimunud siin vabaõhuetendused.

Võib arvata, et metsaselts ongi asutatud vaid Kassinurme hiie ja linnamäe korrastamiseks ja uue elu andmiseks. Päriselt see siiski nii pole, kuigi Kassinurmega on metsaselts tihedalt seotud.

Ilmet meenutab, et Jõgeva­maa metsaselts asutati 14.det-sembril 1988. aastal Jõgeva met­samajandis. Tsiteerides põhikirja, siis on seltsi eesmärgiks ühen­dada erinevaid metsaga tegele­vaid ametkondi, metsahuvilisi talupidajaid ja üksikisikuid, kes soovivad osaleda seltsielus, aus­tada ja hinnata metsanduse pika­ajalisi traditsioone ja metsamehi, osaleda metsapoliitika kujunda­misel ja elluviimisel, hoida kõrgel eesti metsade kultuuri, luua side­meid teiste organisatsioonidega ja üksikisikutega ning kaasata noori metsaseltsi tegevusse. „Oli laulva revolutsiooni aeg, kus endine MMTTÜ (Metsatööstuse ja Metsamajanduse Teaduslik-tehniline Ühing) nimetati ümber Eesti metsaseltsiks ja endiste alg­organisatsioonide asemel tehti ettepanek moodustada maakondades metsaseltsid,” pajatab Ilmet.

SUUNATUD LAIALE ELANIKKONNALE

Ta lisab, et põhiliselt kuuluvad metsaseltsi liikmeskonda metsa­majanduse ja looduskaitse vallas tegutsenud ja tegutsevad inime­sed: endised metsavahid, kolhooside-sovhooside metsaülemad, ja teised metsateenijad, praegused metsnikud, metsaülemad, metsa­kooli õpetajad ja metsaomanikud.

„Meie erinevus teistest sama­laadsetest seltsidest seisneb sel­les, et seltsi tegevus on suunatud mitte ainult oma liikmetele, vaid väga laiale elanikkonnale. Kassi­nurme mäel toimuvad üritused on üle-eestilised ja rahvusvaheli­sed,” rõhutab Ilmet. Kui seltsi asutamise algusaastatel olid toe­tajateks metskonnad, kolhoosid, sovhoosid, siis nende kadumise järel on toetanud metsaseltsi ettevõtmisi Jõgeva vald, Jõgeva linn ja teised omavalitsused, samuti eraisikud.

Jõgeva metsaseltsi tegevusel on lai haare. Nii on nad pannud käima kirjastustegevuse ja aval­davad igal aastal metsamehe kalender-käsiraamatu. Kalender-käsiraamatu idee autor oli Jaak Vaas, kes oli meeskoori Forestalia

asutajaliige ning ka Jõgevamaa metsaseltsi üks asutajaid. Metsa-selts on välja andnud ka raama­tuid «Loodussõbralik tehnoloogia

metsas”, «Metsameeste koolita­misest Luual”, „Torma-Võtikvere metskond 170″, «Mineviku Torma metsalehekülgi”, „10 aastat vigursaagimist Eestis”, «Jõgeva­maa metsad 1918-1998″, «Jõge­vamaa metsad 1918-2008″, lisaks veel kaks luulekogu ja info­vihikuid.

Metsaselts on tegus ja lööb käed külge paljudes ettevõtmis­tes. Nii näiteks on ta koostanud mitmesuguseid arengukavasid, korraldanud ilmavaatluspunktide tegemise Elistvere loomaparki ja Luua arboreetumisse.

Seltsi 25. aastapäeva puhul kutsus juhatus kõik seltsi kuulujad kokku Jõgevale Betti Alveri muu­seumi, kus Uuno Kase videofilmi abil meenutati ühiseid tegemisi seltsi asutamise algusest peale. «Vaiga-Kassinurme linnamäe ava­mise 25. aastapäeva tähistasime tänavu juunis, mil avasime meenu­tuste pingi neile, kes võtsid osa maalinna taasavamisest, on osale­nud korrashoidmisel ja toetanud neid ettevõtmisi,” ütleb Ilmet. «Püüame tegutseda samade ees­märkide nimel. Kõige olulisemaks peame aga noorte kaasamist seltsi tegevusse, et oleks, kellele tege­vus üle anda ja pärandada.”

Kõige populaarsemad ja rahvarohkemad üritused Kassinurme mägedes:

• Vaiga-Jaani metsajaskarid – 1000 osalejat

• Mütofest – 500-1000 osalejat

• Jõgevatreff – 3000 osa lejat

• Roheliste Rattaretk – 8000 osalejat

• Seltside kokkutulekud ja päevad osavõtjatega kuni 300 inimest

• Suguvõsade ja perede kokkutulekud – kuni 100 osalejat

• Pulmad – 50-100 inimest

• Külastajate hulgas on enamuses koolinoored ja lasteaialapsed. Allikas: Jõgeva metsaselts