Metsaseltsi õppepäeval räägiti kobrastest
31.10.2014
HIIU LEHT, Helja Kaptein:
Hiiumaale toodi koprad 70ndate aastate lõpus. Nüüdseks on neid saarel nii palju, et neile tuleb juba jahti pidada.
Koprad annavad oma olemasolust märku tammidega, mis jõgedes-kraavides vett paisu taha kogudes ümbritsevaid maid vesiseks muudavad.
Siiani on saare kobraste asurkond olnud väikesearvuline ja mingeid probleeme nende tegevus pole põhjustanud. Viimastel aastatel aga on maaomanikud täheldanud oma maadel liigvett just kopratammide tõttu.
Just seetõttu võtsid Hiiumaa metsaseltsi liikmed korraldada õppepäeva ning pühapäeval, 26. oktoobril võttis paarkümmend seltsi liiget ette retke Ühtri kanti.
Seltsi esinaine Aira Toss rääkis, et seni on Hiiumaa maaomanik olnud mandri omast mõnusamas seisus, sest meil pole olnud kobras probleemiks. Nüüd aga on näiteks Kesk-Hiiumaal kobraste esinemistihedus juba võrreldav mandrimaaga.
Koprad ehitavad vooluveekogudele tamme, mille tagajärjel tõuseb jõe või kraavi veetase uputades kõrvalasuva metsa, põllu või karjamaa. See aga ei pruugi maaomanikku just rõõmustada.
Jausas elav talupidaja Gunnar Aug rääkis, et traktoriga põllu ääres sõites käib masin rünts-rünts läbi kopraurgude. Ta rääkis, et Jausa maile jõudsid koprad möödunud sügisel. “Õnneks kasvab jõe kaldal vähe puid, nii et neil pole seal eriti midagi langetada ega süüa,” ütles Aug. “Tamm aga on juba jõe peal olemas. Ei pea enam üle truubi käima, saan tammi mööda teisele kaldale,” lisas ta.
Madal maa vee all
Toss rääkis, et Käina vallas, Kogri kandis olid koprad juba kuus-seitse aastat tagasi. “Seal on maad kõrgemad ja veetaseme tõus ei ole määrav,” ütles Toss.
Üks kopratamm, mida õppepäeval vaatamas käidi, asus Käina valla Ühtri küla lähedal Kotkassool. Sealsed, Luguse jõele ehitatud kopratammid asuvad madalamatel maadel. Näha oli, et teisel pool paisu oli veetase nii kraavis kui jõesängis tunduvalt ehk isegi meetri jagu kõrgem. Maaomanik kinnitas, et kaks aastat tagasi seda tammi veel ei olnud.
Mets hävib
Toss nentis, et puu ei ole riis, mis vees hästi kasvab ja näitas kohti, kus kopratammide läheduses maa liigniiske ja puud juba hävivad. Piisab 10–15 cm veetaseme tõusust ja elujõus mets hukkub paari aastaga. “See on meie jaoks uus probleem ja sellega tuleb hakata tegelema,” ütles Toss.
Pakuti, et üks võimalus on tamm lõhkuda, aga teadjamad rääkisid, et hiljemalt kolme päeva pärast on tamm taastatud. Ka on kopratamm nii tugev ehitis, et haaratsitega traktorita sellest jagu ei saa. Tavaline kopaga väiketraktor ei tee sellele midagi.
Toss teadis, et tõhusam on hoida kobraste arv kontrolli all küttides ja selleks peaks maaomanikud jahimeestega koostööd tegema. Põhjuseks, et kobras on väikeuluk, keda tohib küttida maaomaniku loal.
Kuid mitte kõik jahimehed ei taha koprajahti ette võtta, kuna vee alla ja urgudes elavat looma on keeruline tabada. Kotkassoos peavad kobrastele jahti Lelu jahiseltsi liikmed. Hiiumaal kütiti eelmisel jahihooajal üheksa, üleeelmisel kaheksa kobrast.
