Metsasertifikaat on aina tähtsam

Pilt puudub

Metsaomanike õppeleht Sinu Mets kirjutab, miks on metsa sertitseerimine oluline ja kasulik.

Eesti metsatööstus on  teinud suuri investeeringuid nii tehnikasse kui ka tehnoloogiasse – see ei ole aga rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks piisav, kirjutab AS Lemeks metsandusvaldkonna juht Rait Hiiepuu. Konkurentsis peab nimelt olema ka kasutatav tooraine.

Rahvusvahelisel turul eelistavad puidu ja puittoodete tarbijad selgelt just keskkonnasõbralikku toorainet. Kui seni andis sertifikaat konkurentsieelise, siis nüüd on selleta turule pääsemine keeruline, energeetikas kasutatava puidu puhul aga lausa võimatu.

Ühest küljest annavad tööstusettevõtted oma investeeringutega kindla sõnumi jätkuvast puiduvajadusest, teisest küljest on aga puidu madal hind erametsaomaniku jaoks vähemotiveeriv. Seda vastuolu selgitabki tõsiasi, et nõudlust on eelkõige sertifitseeritud puidu järele.

Hiiepuu toob välja, et Eesti erametsast pärit puit on selgelt nõrgemal positsioonil kui riigimetsast pärit tooraine – kui FSC ja PEFC sertifikaatidega on tänaseks kaetud vaid murdosa erametsadest, siis riigimetsad on tervikuna sertifitseeritud. Samuti tähendab sertifikaadi puudumine praegu seda, et ka konkurentsis Skandinaavia ja muu Euroopa erametsaomanikega on eestlased aina nõrgeneval positsioonil.

Suurem kogus serditud puitu – parem hind omanikule

Erametsaomanikke on Eestis ümmarguselt 100 000 ja erametsa ümmarguselt miljon hektarit, seega keskmine ühele omanikule kuuluv omand on väga väike ega õigusta eraviisilist sertifitseerimist. Lahendusena näeb Rait Hiiepuu seda, et erametsanduses tuleks teha jõulisemalt tööd rühmasertifitseerimise vallas – seda nii PEFC kui ka FSC puhul. Hea eeskuju selleks on põhjanaabrite soomlaste samalaadne PEFC sertifitseerimine.

Metsatööstus vajab omadel turgudel edukaks konkureerimiseks sertifitseeritud puitu. Eeldusel, et sertifitseeritud puidu kogused on tagatud, on puidu ostjad Hiiepuu sõnul valmis maksma metsaomanikule kõrgemat hinda.

Rühmasertifikaat vähendab kulusid

Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu juhatuse liige Kristel Arukask selgitab, et praegu võib PEFC sertifikaadi omanikuks saada metsaomanik individuaalselt või rühmasertifitseerimise kaudu. Esimesel juhul tuleb ise sertifitseerimisettevõttega suhelda, teisel esindab omanikku rühma haldav organisatsioon.

Seni on Eestis PEFC metsamajandamise sertifikaate välja antud viis, üks neist RMK-le. Nelja rühmasertifikaati haldavad erinevad organisatsioonid ja ettevõtted. Erametsi on sertifitseeritud kokku 205 676 ha ja liitunud metsaomanikke on 89. Rühmaga liitumise tingimused on igal PEFC rühmasertifikaadi haldajal erinevad ning neid peaks metsaomanik eelnevalt rühma haldajaga täpsustama.

Info PEFC rühmasertifikaatide ning sertifitseerimisettevõtete kohta on leitav lehelt www.pefc.ee.

FSC Eesti kontaktisik Indrek Talpsep märgib, et FSC sertifikaat on mõnevõrra rangem kui näiteks metsaseadus või muud kohalikud metsade majandamisega seotud õigusaktid. Taotlemise teeb hõlpsamaks see, et väiksematele metsaomanikele ja -ühistutele on eraldi lihtsustatud kriteeriumid. Samuti on võimalik taotleda grupisertifitseerimist ühes teiste väiksemate majandajatega – nii väheneb oluliselt ka sertifitseerimise hind. Tema sõnul on seni Eesti erametsade sertifitseerimiseks kasutatud rohkem FSC grupisertifitseerimist (kokku neli sertifikaati seitsmest), kaasatud metsaomanikke on ligi 100.

Lähemat infot saab Eesti FSC kodulehelt: ee.fsc.org

 

0Shares