Metsaühistud liituvad ühise kaubamärgiga. Kuus esimest

 

ÄRIPÄEVA LISA: Esimestena soovisid ühise kaubamärgi alla koonduda Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti ja Vooremaa metsaühistud ning Valgamaa Erametsaühing. Nende avaldused METSAÜHISTU kaubamärgi kasutuselevõtuks rahuldas Keskühistu Eramets juhatus 25. jaanuaril.
METSAÜHISTU kaubamärgi loomise eesmärk on eelkõige metsaomanike teenindamise parandamine. “Metsaühistu on erametsaomaniku jaoks esmane ja kõige lähem koht, kust saada nõu ja abi oma metsaga seotud küsimuste lahendamiseks,” rääkis ühise kaubamärgi rakendamise projektijuht Priit Põllumäe.
“Ühise kaubamärgi alla koondumine tähendab eelkõige, et metsaühistud pingutavad metsaomanike nimel – nii on ühtlustatud metsaomanikele pakutavad teenused ning nende kvaliteet. Metsaomanik võib olla kindel, et ükskõik kus Eestis ta pöördub METSAÜHISTU kaubamärki kandva ühistu poole, on talle tagatud ühtlase kvaliteediga täisteenindus -istutamisest puidu müügini. Kaubamärk on tunnistus kvaliteedi kohta,” lisas Põllumäe.
METSAÜHISTU kaubamärki kasutama hakkava Läänemaa Metsaühistu juht Mikk Link lisas, et nende tegevuses see väga suuri muutusi ei tähenda.
“Oleme alati pööranud tähelepanu teenuste kvaliteedile ning pakutavate teenuste pakett on lai. Kõik ühise kaubamärgi alla koondumiseks vajalikud muudatused on meile
jõukohased ning neid teeme eelkõige metsaomanike huvides,” rääkis Link.
Liitumiseks tuleb pingutada. Põllumäe lisas, et huvi kaubamärgi kasutuselevõtu vastu on olnud suur, kuid kõik ühistud peavad tegema rohkemal või vähemal määral muutusi.
“On loomulik, et kvaliteedistandard seab piiri, millest ülesaamine võib tähendada metsaühistu jaoks pingutusi. Samas annavad ühistud endale aru sellest, et muutused on eelkõige metsaomanike huvides ning kvaliteedistandardi rakendamine tuleb lõppkokkuvõttes kasuks ühistule endale. Parem teenindus tähendab rahulolevaidmetsaomanikke,” rääkis Põllumäe.
0Shares