Metsaühistud liituvad ühise kaubamärgiga. Kuus esimest
11.02.2016
ÄRIPÄEVA LISA: Esimestena soovisid ühise kaubamärgi alla koonduda Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti ja Vooremaa metsaühistud ning Valgamaa . Nende avaldused METSAÜHISTU kaubamärgi kasutuselevõtuks rahuldas Keskühistu juhatus 25. jaanuaril.
METSAÜHISTU kaubamärgi loomise eesmärk on eelkõige teenindamise parandamine. “Metsaühistu on aomaniku jaoks esmane ja kõige lähem koht, kust saada nõu ja abi oma metsaga seotud küsimuste lahendamiseks,” rääkis ühise kaubamärgi rakendamise projektijuht Priit Põllumäe.
“Ühise kaubamärgi alla koondumine tähendab eelkõige, et metsaühistud pingutavad nimel – nii on ühtlustatud le pakutavad teenused ning nende kvaliteet. võib olla kindel, et ükskõik kus Eestis ta pöördub METSAÜHISTU kaubamärki kandva ühistu poole, on talle tagatud ühtlase kvaliteediga täisteenindus -istutamisest puidu müügini. Kaubamärk on tunnistus kvaliteedi kohta,” lisas Põllumäe.
METSAÜHISTU kaubamärki kasutama hakkava Läänemaa Metsaühistu juht Mikk Link lisas, et nende tegevuses see väga suuri muutusi ei tähenda.
“Oleme alati pööranud tähelepanu teenuste kvaliteedile ning pakutavate teenuste pakett on lai. Kõik ühise kaubamärgi alla koondumiseks vajalikud muudatused on meile
jõukohased ning neid teeme eelkõige huvides,” rääkis Link.
Liitumiseks tuleb pingutada. Põllumäe lisas, et huvi kaubamärgi kasutuselevõtu vastu on olnud suur, kuid kõik ühistud peavad tegema rohkemal või vähemal määral muutusi.
“On loomulik, et kvaliteedistandard seab piiri, millest ülesaamine võib tähendada metsaühistu jaoks pingutusi. Samas annavad ühistud endale aru sellest, et muutused on eelkõige huvides ning kvaliteedistandardi rakendamine tuleb lõppkokkuvõttes kasuks ühistule endale. Parem teenindus tähendab rahulolevaid ke,” rääkis Põllumäe.