Metsis eelistab edeneda tasa ja targu

29.10.2014

PÄRNU POSTIMEES, Toomas Šalda:
Kilingi-Nõmme külje all Väljakulas endi­ses Tihemetsa sovhoostehnikumi kartulihoidlas tegutseb juba tosinkond aas­tat OÜ Metsis, kelle toodetud metsatehnikat hindavad kasutajad kõrgelt nii metsamehesõbraliku hinnapoliitika kui omaduste tõttu.

Ettevõtte arendamist ja eriti laiendamist võtavad firma juhid aga ettevaatlikult. Pigem kvaliteet kui kvantiteet, näib olevat Metsise ärifilosoofia juhtmõte.

OÜ Metsise juhataja Ivo Jürgensoni kinni­tusel on ettevõtte eesmärk toota Skandinaavia analoogidega samal tasemel metsamasinaid kohalikule metsatöötlejale võimalikult vastu­võetavate hindadega. Kokkuhoiukohti on, sest seni ei küsi töötajad veel Soome või Rootsi kol­leegidega sarnast palka, ei ole ka kulukat inseneride-arendajate armeed.

Komponentide poolest ei jää aga Metsise masinad lääne analoogidele alla, sest tegeli­kult on need samad. Erinev on kest: metalli-osa, mis Väljakulas valmis nuputatud, toode­tud ja tervikuks keevitatud, ühendatud.

Kallis ja efektiivne forvarder või harvester ehitatakse põhimõttel, et see oleks võimalikult lihtne, et operaator suudaks võimalikult palju ise ära teha, et hooldemees ei peaks pisemagi probleemi korral sülearvutiga kohale kihuta­ma ja kõigepealt salakoode ja -lukke avama, pärast mida siis tegelikku viga otsima saab hakata.

Ettevõtte kodulehel seisab siht on luua masinaid, mis sobik sid ideaalselt Eesti tingimus­tesse. Jürgenson kommentee­rib, et ega siinsed tingimused tegelikult midagi mujal enne­nägematut polegi. Välja arva­tud ehk see, et maad on meil väga pehmed. „Ei salga, et jäl­jendame teisi. Mida tuntud ja tunnustatud tootjad pakuvad, seda pakub ka Metsis,” avab Jürgenson Eesti masinaehitaja võimalusi konkurentsis püsida.

Metsise trump on seega ennekõike hind – võrreldes maailmas laialt tuntud kaubamärki­dega (näiteks Ponsse, John Deere, Komatsu jt) on 50 000 eurot kokkuhoidu forvarderi pealt ja 100 000 eurot harvesteri pealt kliendile kind­lasti vägagi meeltmööda. Metsise forvarder maksab sõltuvalt lisadest umbes 200 000, har­vester 300 000 eurot.

Samas ei käi rahaline kokkuhoid kvaliteedi arvelt. Kui Jürgenson üheksakümnendate tei­sel poolel esimese metsandustöödeks mõeldud traktori kokku pani, sai see nimeks „Ksjoma”, põhjuseks koosnemine Vene päritolu detaili­dest. Nüüd pole Metsise masinates juba ammu ühtegi idanaabri komponenti, need tellitakse Saksamaalt (sillad), Rootsist (tõstukid, haarat-sid jms), enim Soomest (mootorid, radiaato­rid), aga ka USA-st (pumbad).

Koostööpartnerid valiti välja tegutsemise algaastatel. „Uurisime põhjalikult, mida teised kasutavad, ja pöördusime samade tootjate poo­le. Kui Metsise enda nimi oli ja on praegugi suhteliselt uus, siis näeb klient vähemalt seda, et jupid on sajaprotsendiliselt usaldusväärse­te tegijate omad,” selgitab Jürgenson äri taga­maid.

Võimsad tootjad saavad suurte mahtude tõttu osi küll väikestest tegijatest soodsamalt, aga toimib ka kokkulepe, et kui oled lõppval-mistaja, on allahindlused väikestelegi üsna ar­vestatavad.

Metsise uue masina omahinnast 70 prot­senti moodustab sisseostetu. Ülejäänud 30 protsendi sisse mahuvad kohapeal välja tööta­tud ja toodetud raamid, kabiinid, masinate koostamine, värvimine jms ehk töö. Lõpptule­mus erineb teiste firmade toodangust silma­nähtavalt: raami kuju on teine, kabiin on liht­sam. Disain tuleneb kohapealsetest võimalus­test, näiteks pole Metsisel moodsaid kalleid painutuspresse, et mootorikate oleks kumer. Nii tehaksegi see kandiline ja töötab sama hästi.

Peale mõistliku hinna iseloomustavad Met­sist lihtsus ning töökindlus. Iga uue idee el­luviimine võtab aega, suurem uuendus isegi aasta või kaks. Peab valima uued komponen­did, need masinasse paigutama, detailid ja mootorikatted ümber disainima. Kui arendad näiteks kabiini, ei saa ilma põhjalike katsetus­teta, mida Metsis teeb Soomes MTT Vakola ser­tifitseerimiskeskuses. Viimase suurema asjana muudeti harvesteri kuju.

„See on pikk protsess. Teed ta val­mis, aga ega siis kohe tootmisse saa anda, selleks peab laskma tal vähemalt aasta metsas tööd te­ha, et selgitada välja head ja vead, teha parandused. Põr­sast, eriti veel kallist põrsast, ei taha keegi kotis osta,” kir­jeldab Jürgenson ja lisab, et uut mudelit on kohe selle val­mides müüa peaaegu võimatu. Õnneks kuulub Jürgensonile ka metsafirma Iftar, kus uusi mudeleid katsetada. „Kondiproovi” tulemusena on muudetud näiteks õlijahutussüsteemi, peale pandud lisajahutuspump. Teed valmis, proovid ja alles siis saad oma toodangu eest vastutada.

Erandiks oli Võhma firma Prenton OÜ, kes julges 2005. aastal riskida, ostis Metsise for­varderi ja tänaseks on neil juba 7 Metsise ma­sinat, mis on end ettevõtte juhi Ago Vingissaa-re kinnitusel igati õigustanud: „Mul on nende­ga vähem probleeme kui lääne analoogidega. Saan tagavaraosad väga ruttu kätte, sest teha­sel on korralik ladu. Metsise masinad on liht­samad, kuid kõik vajalik on neil peal. Vastupi­davuselt on nad minu kogemuse põhjal lääne masinatest paremadki. Plaanin veel paari ma­sina ostmist.”

Metsise müügilause võiks kõlada: „Sama edeneda tasa ja targu tulemus väiksema raha eest”. Turgu justkui oleks. Aga kui suure tootja tehasest tuleb sadu ja tuhandeid masinaid aastas, siis Metsisel ehk mõni üle kümne. Miks nii?

Ivo Jürgenson on tagasihoidlik: „Me ei ole tõepoolest meeletult surunud ja maailmaval-lutamisest isegi ei unista. Me pole nii kindla­tel jalgadel, et toota suur kogus masinaid, mi­da realiseerida äkki ei õnnestugi. Pole näiteks sellist jõudu, et mingi vea ilmnemise korral kõik masinad tagasi kutsuda ja ära parandada. Parem areneme samm-sammult.”

Nii toodetaksegi Metsises ainult konkreet­se tellimise peale. Praegustes ruumides suu­daks tehas ehitada kaks masinat kuus, aga see eeldaks rohkem töötajaid. Praegu saadakse hakkama kümne töötajaga. Ka pikaajaline koostööpartner Ago Vingissaar Prenton OÜ-st kiidab Metsise põhimõtet, et areneda tuleb ta­sa ja targu: „Kui turg äkki jälle madalseisu ku­kub, siis mis töötajatest saab? Pigem vähem, aga kvaliteetselt.”

Tulevikuplaan ongi ettevõtte juhi sõnul Metsisel lihtne – võtta rahulikult: „See on meie elustiil. Järgmine samm võiks olla ehk 20 ma­sinat aastas. Arendama peame hooldust, teh­nilist tuge.” Hooldus toimib tegelikult praegu­gi: kõigepealt nõustatakse abivajajat telefonit­si, aga kui teisiti ei saa, sõidab välja hoolde-buss. Garantiiperioodil käiakse kohapeal ka korralisi hooldusi tegemas.

Paremad ajad saabusid Metsisele koos ma­janduskriisiga. Siis hakkas klient pingsalt hin­da vaatama. Masin kestab vähemalt kümme aastat ja Eestis oli juba jõudnud levida teave, et siin toodetakse väga konkurentsivõimelise hinnaga metsatöömasinaid. Eelmine aasta jõu­ti rekordilise tosinani, aga kuna Venemaa tu­ruga praegu arvestada ei saa, jääb tänavune number tagasihoidlikumaks.

Hoogu pärsib ka teadmine, et hakkama tu­leb saada oma jõu ja rahakotiga. Ühtegi toetust pole OÜ Metsis saanud ei riigilt ega Euroopa Liidult, ehkki küsinud on. Enesekriitilise me­hena tunnistab Jürgenson, et vast on see ka te­ma enda saamatuse taha jäänud.

«Eurorahasid jagatakse neile, kes investee­rivad, ostavad mingeid seadmeid, ehitavad. Meil ei ole mingeid erilisi seadmeid vaja, sest tootmine käib rohkem peas ja paberil. Ülejää­nu on masinate rutiinne kokku panemine. Kee­vitamises ei ole midagi ülikeerulist.

Plasma- või painutuspinke meil ka just hä­dasti vaja ei ole, sest need saaksid rakendust ehk ühel päeval nädalas, pigem ostame seda vajadusel teenusena sisse,” ütles Jürgenson ja lisas:

«Meil oleks alustades vaja olnud käiberaha, aga seda ju keegi ei anna. On olemas ka inno-vatiivse toote toetus, kuhu ka taotluse saatsi­me. Selgus, et abikõlbulikud olid igasugused nõustamised ja projekteerimised, kogu see pehme asi, mis meile midagi ei anna. Kallid komponendid, mis masinatesse lähevad, pole samuti abikõlbulikud. Tootmishoone remon­diks ja laiendamiseks oleks toetust reeglite jär­gi võimalik saada, aga saime PRIA-st vastuse, et soovijaid on nii palju, et Metsisele lihtsalt ei jätku.” Nagu näha, on ka ilma hakkama saadud.

Uusi kliente Metsis ise aktiivselt ei otsi, aga Maamessil end ikka näidatakse ja eks on ka ko­dumaiseid firmasid, kes Metsise toodangut va­hendavad. Esindajad on Metsisel veel Venemaal, Valgevenes ja Leedus. Mõningane koostöö on Poolaga, aga seal ollakse metsatööde tegemise mõttes arengus tagapool, töö üritatakse tänini ära teha põllumajandustraktorite ja kärudega.

«Tavaliselt püüavad meie masinaid vahen­dada diilerid, kel on omal firma ja kes on meie masina ostnud, selle headuses veendunud ja näinud, et sellel võiks turgu olla. Mingitele suurtele põllumajandustehnika messidele po­le seni pidanud tarvilikuks minna,” selgitab Jürgenson Metsise rahulikku müügistrateegiat. Nii ongi kliendid pidanud nad seni enamasti ise üles otsima.

Killukesi OÜ Metsis ajaloost

Metsise ajalugu ulatub 1996. aastas­se, mil hariduselt arvutiparandaja, aga siis juba metsa varumise ja lan­getamisega tegeleva ASi Iftar juhatamisele pühendunud Ivo Jürgenson asus välja tööta­ma kodumaist metsaveotraktorit, mis siin­setes oludes hästi vastu peaks ja mille kulud oleksid väiksed.

1998. aastal, pärast pikka arendustööd, sai valmis valdavalt ida päritoluga osadest kokku pandud metsatraktor hellitusnimega „Ksjoma”. 2000. aastal valmis eelmisega sar­nane, kuid oluliselt täiendatud (Saksa hüd­raulika, Soome tõstuk jms) traktor MF 808.

Veel kolm aastat ja valmis kolmas masin: omavalmistatud tänapäevasem kabiin, kon-ditsioneer, elektroonilised minikäsikud. Sün­dis idee toota masinaid ka müügiks. 2003. aastal alustasid Iftar ning kasutatud metsa­tehnika ja varuosade müügiga tegelev Log-tehnika konsultatsioone komponentide tar­neteks tootjafirmadele. Poolteist aastat hil­jem muutusid firmad partneriteks ja asuta­sid metsamasinate tootmiseks ja realiseeri­miseks mõeldud ettevõtte Metsis OÜ.

Samal ajal hakkasid Euroopa Liiduga lii­tunud Eestis kehtima ELi tehnilised nõud­mised. 2005. aastal sai valmis uus kõigile nõuetele vastav mudel. Vanade mudelitega võrreldes jäi alles hästi tasakaalustatud raam, aga ida päritolu komponentide asemel tulid mainekate Euroopa ja Ameerika val­mistajate tooted. Samal aastal jõudis mudel seeriatootmisse.

2007. aastal, kui saabusid raskemad ajad, lõppes koostöö Logtehnikaga. 2009. aastal demonstreeriti Metsise esimest harvesteri 608H, millel on kaheksa ratast, seetõttu saab linte peale panna nii ette kui taha. 2013. aas­tal saavutati müügirekord – 12 masinat, ava­ti 400 m2 tehase juurdeehitus. 2014. aastal valmis 50. metsatöötraktor, mis jäi sümbool­selt Iftar ASile. Praegu on valmimas 53. Met­sise kaubamärgiga masin. Tänavu renoveeriti kontoriruumid ja peagi valmib hakkpuidukatlamaja.