Millised on meie tulevikumetsad:

11.05.2015

MARKU LAMP, Keskkonnaministeeriumi asekantsler:
On üpris selge, et mets ei vaja alati inimese sekkumist ja peaks üldjuhul ka ise hakkama saama. Tänaseks oleme olulise osa metsamaast eraldanud ökosüsteemide toimimiseks, liikidele vajalike elupaikade ja Eestile omaste metsatüüpide säilimiseks. Need metsad, kus inimene on juba sekkunud, võivad ka edaspidi inimkätt vajada.

Aga miks siis ikkagi metsi uuendada? Peamine eesmärk selleks on ühiskonna soov tarbida puitu ja teisi metsasaadusi, sealhulgas näiteks puhast õhku ja mustikaid. Samuti paneb metsi uuendama metsaomaniku soov saada oma metsast tulu. Rohkem kui saja-aastane traditsioon metsade uuendamisel on üsna hiljuti jõudnud ka ÜRO tasemel rahvusvahelistesse kokkulepetesse ja on tänapäeva kestliku metsamajanduse üks põhialuseid. Eestis on ühiskonna kokkulepped metsade uuendamiseks kinnitatud Eesti metsapoliitikas, sellele järgnenud metsanduse arengukavades ja metsaseaduses.

Metsade uuendamine

Eesti tingimustes uuenevad metsad ka ise. Riigi tehtud metsauuenduse inventuurid näitavad, et viimased kümme aastat on keskmiselt enam kui 95% metsadest uuenenud. Ent kuidas tulu kiiremini ja rohkem saada? Selleks oleme majandusmetsade kujundamisele seadnud selged reeglid ja kohustuse pärast uuendusraieid metsad uuendada. Teadus annab meile soovitused, milline uuendamisviis siinsetesse metsadesse kõige paremini sobib ning metsaomanik saab tootlikkust kasvatada uuendusvõtete rakendamise ja hooldamisega.

Metsanduse arengut kavandades oleme kindlaks teinud, et metsade uuendamisest saavad kasu nii metsaomanik, riik kui ühiskond tervikuna. Kasutades miljon tihumeetrit puitu loome 2350 töökohta, kümme miljonit eurot maksutu-lu ja 35 miljonit eurot täiendavat lisandväärtust. Võrreldes imporditava puidu kasutamisega on nii maksutulu kui lisandväärtus 20% kõrgem. Viimaste aastate raiemahud on jäänud alla kümne miljoni tihumeetri.

Milline on riigi roll metsade uuendamisel? Metsade uuendamist mõjutab ennekõike metsaomanike tahe kasutada maaressurssi võimalikult otstarbekalt. Riik saab metsa-omanikku motiveerida läbi seaduste, maksude ja toetuste. Seega on riigi roll uuendada riigimetsi ning suunata erametsaomanike tegevusi. Riiklikul tasemel oleme metsanduse arengukavaga kokku leppinud, et metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest. Arengukavas on seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 peaks 40% erametsades tehtud uuendusraiealadest olema erinevate tegevuste kaudu uuendatud. Eelmisel aastal küündis see näitaja pisut üle 20%.

Muudatused soosivad

Selleks, et tagada seatud eesmärgi täitmine, on viimaste aastate jooksul tehtud mitmeid muudatusi, näiteks on muudetud tulumaksuseadust, et metsaomanik saaks raietest laekuva maksutulu arvelt investeerida näiteks metsade uuendamisse. Tänu metsaseaduse regulatsioonide lihtsamaks muutmisele ei pea uuendamistööde teostamiseks enam riigilt nõusolekut taotlema.

Uuendatud sai ka jahiseadus, mis peaks maaomanike ja jahimeeste suhteid parandama ning aitama leida tasakaalu ulukite arvu ja metsakasvatuslike eesmärkide täitmise vahel. Metsade uuendamise kasvu aitavad saavutada jätkuvad toetused taimede soetamiseks ja hooldusraiete teostamiseks. Täiendavalt toetavad metsade uuenemist kvaliteetse materjaliga metsaselektsiooniprojektid Eesti Maaülikoolis ja Riigimetsa Majandamise Keskuses, geenireservi metsade säilitamine, seemnevaru hoidmine ja taimede kvaliteedi tagamise reeglistik.

Täna on veel õhus ka mitmeid murekohti. Ühena neist erataimlate vähesus, mille tekkeks on küll loodud kõik eeldused, kuid tõenäoliselt on takistuseks olnud pikaajalise nõudluse puudus või ebastabiilsus.

Samuti hoogustub erametsaomanike koondumine ühistegevuseks, kuid see pole olnud piisavalt kiire, et tagada kõikide ühistute efektiivne ja eesmärgipärane toimimine. Selleks, et erametsi saaks uuendada kodumaiste taimedega, vajavad taimetootjad kindlust ja pikaajalist perspektiivi suurtes kogustes taimede tootmiseks.

Suuremad ootused

Ootused riigile metsauuenduse valdkonna suunamiseks on kasvanud ning seda kinnitab ka metsataimede kasvatajate koondumine ühise organisatsiooni alla. Metsade uuendamiseks on ka vastloodud Vabariigi Valitsuse tegevuskavas positiivseid samme. Selge on, et metsanduse arengukava eesmärkide täitmiseks tuleb kõigil pingutusi teha. On hea meel tõdeda, et neid pingutusi toetab nii valitsus, ühistulise tegevuse areng, meetmed metsade uuendamiseks ja hooldamiseks, taimede päritolupiirkondade regulatsiooni kaasajastamine ja seadusandlus.
Millist tulevikumetsa siis ikkagi täna istutada? Õiget vastust ei ole! Tulevikumetsad on erinäolised, ent tänasest paremini kaitstud, hooldatud, toodavad enam tulu ühiskonnale ja seovad rohkem süsinikku. Tulevikumetsad on metsaomaniku nägu!

Artikkel ilmus ajalehes Postimees