Mine metsa! Läksingi!

30.09.2014

ÕHTULEHT, Ille Grün-Ots:
«Maale elama!» on viimasel ajal saanud populaarseks hüüd­lauseks. Kampaania edendamiseks on loodud isegi oma or­ganisatsioon. Kui aga tõepoolest omapäi ja ihuüksi metsa kolite, siis ei oska te ilma-peal arvata, mille kõigega teil tuleb hakkama saada.

Mina nüüd tean. Võin kinnitada, et ega see asi nii hull ka ole, kui kolimise käigus esialgu tunduda võib.

Võib juhtuda, et uue elamise hankimisega on kure: vana on ju­ba müüdud, kuuse alla minna ei taha ja üürikorter ei tundu hea la­hendus. Seal hakkad maksma hirmkalUst üüri (kui vähegi nor­maalset elamist tahad), sööd ot­sast oma eelmise elamise eest saa­dud raha ja kui süs ükskord mi­dagi päris oma tahad, polegi enam millegi eest osta.

Kui siht silme ees suge, et ik­ka maale ja metsa, pole ka just lihtne. Tallinna lähiümbruses lihtsalt ei ole normaalseid maju normaalse hinnaga. Kiigake kau­gemale! 40 kilomeetrit pealinnast pole ju teab mis pikk maa.

Nii see läkski. Tulemuseks maja nagu maja ikka: 2 korrust, ruutmeetreid natuke alla 60, saun, oma vesi ja nüüdisaegne imbkaev, soe vesi boüeriga. Ja se­da kõike ikka päris metsas, mis esialgu algas uksest nü umbes 5 meetri kauguselt. Täielik ürg­mets, millega keegi mitte midagi mitte kunagi teinud polnud. Kui tead, et seda metsa on sul vüs hektarit – süs… tead, et vüs hek­tarit. Lõbusaks läheb süs, kui hakkad aru saama, mida vüs hek­tarit metsa tegelikult tähendab.

Leia õige kolimisfirma!

Olete kuulnud, et kolimine on üks jube asi? Jumala tõsi! Kes ise pole kolinud, ei oska arvatagi, kui jube. Seepärast tasub hoolega in­ternetis tuhnida ja kudumis firmasid otsida. Neid on palju ja hinna­erinevused võivad olla suisa mit­mekordsed. Ainult hinna järgi aga kindlasti otsustada ei maksa, uurige täpselt järele, mida selle raha eest saate. Lõpuks välja va­litud AVA-Ekspressiga oli kõik igatahes lust jalillepidu. Neil käib asi nii, et ise istud oma vanas ko­dus, jalg üle põlve, ja nemad tee­vad kõik: võtavad asjad kappi­dest välja, pakivad ära ja laadivad autosse. Tõepoolest – kui ei taha, ei pea ise mitte midagi tegema. Uude koju jõudes laaditakse kõik maha ja tassitakse tuppa, kui soo­vite, pakitakse ka lahti ja pannak­se asjad kappi tagasi. Fantastili­sed vennad!

Metsa kohale jõudes haaras üks kolimispoistest kirve ja raius sissesõiduteed laiemaks – kolimisauto poleks muidu lihtsalt lä­bi mahtunud. Maja ette jõudes ootas ees järgmine üllatus: osa mööblist ei mahu uksest sisse, veel vähem trepist üles teisele korrusele. Olukorra päästis rõdu ja suur aken teisel korrusel, sealt­kaudu õnnestus isegi paarisajakübne antiikne kummut tuppa saada, rääkimata voodist, kirju­tuslaudadest ja tugitoolidest. Müts maha!

Kõigepealt paberid korda!

Maja ja maa ostetud ja kola koh­tud, ootab ees hulk asjaajamisi, mis kõik oleks mõistlik kohe kor­da ajada. Olgu läidetud internet – enamiku vanu lepinguid saab sel moel tühistada ja ka uued sõl­mida, kui on olemas digiallkirjastamise võimalus. Ehkki mõtted on kõik rohkem uue kodu juures, ärge unustage lõpetamast vana elamisega seotud lepinguid (vesi, elekter, prügivedu, kindlustus, TV jm). Muidu tulevad eelmise kodu arved nüri järjekindlusega edasi teie nimele.

Esimesel võimalusel registree­rige ennast valla kodanikuks. Ka seda saab tihti teha interneti va­hendusel. Miks see vajalik on? Kas või selleks näiteks, et teie sis­sesõidutee talvel lahti aetaks -ega sadat meetrit käsitsi ikka kühvelda küll!

Valla kodulehelt – muidugi võib ka ise vallamajja kohale minna – tasub ka järele uurida, kuidas miski sealkandis käib, näiteks kellega sõlmida prügi­veoleping. Enamasti on ka maal prügivedu korraldatud, isegi kui maja asub suurest teest kaugel, peaks prügiauto ikkagi teieni väl­ja sõitma. Tingimusel muidugi, et teed mööda ikka läbi pääseb. Mi­nu tee läheb üle truubi, kust jook­seb läbi väike oja. Eesti Keskkonnateenuste prügionud jätsid au­to suure tee äärde, vantsisid mi­nuni ja tarisid prügikasti (+ neli lisakotti) nurisemata autosse -prügiringi lõpus kaalub prügiau­to umbes 25 tonni, sel teejupil oleks raudselt läbi vajunud!

Elekter tuleb metsamajja ena­masti õhuliini pidi. Vaadake oma elektripost üle: kui see on puust ja alumine ots näib mädavõitu, helistage Eesti Energia klienditelefonile ja kurtke muret. Võib juhtuda, et tehnik on juba järgmi­sel hommikul kohal ja vaatab as­ja üle. Kui vaja, on heal juhul mõne nädala pärast kohal kamp töö­mehi, kes vana posti uue vastu vahetavad. Vana nad kaasa ei võ­ta, see tuleb endal kütteks lõhku­da või lõkkesse panna. Meeldetu­letus: lõket tohib teha 20 m met­sast ja 15 m majast.

Interneti majjasaamiseks 011 maal sageü valutuim lahendus netipulk. Kummaline on see, et pärast esialgseid jamasid on näi­teks minul EMT 4G pulgaga allalaadimiskiirus mitu korda parem kui see oli linnas.

Telekatki tahaks vaadata? Kui antenni varem polnud, tuleb las­ta see panna. Päris paksu metsa sees võib teatud kanalitel häireid olla, aga selle vastu pole laanes midagi parata.

Kõigepealt hädavajalik

Uude kohta kolides tahaks, et kõik saaks ruttu-ruttu ilusaks ja korda. Rahu! Kõike korraga na­gunii ei jõua, kõigepealt tuleb ära teha need asjad, ilma milleta ela­da ei saa, iluvigu jõuab parandada ka järgmisel aastal. Ja ülejärgmi­sel.

Selge vedaminne, kui maama­jas on oma puurkaev ja selles tõ­hus pump, majas sees hüdrofoor ja elektriboiler, väljas korralik 3kambriline imbkaev. Minu vast­ses majas see kõik oli, aga üllatu­sed ei puudunud siitki. Teed näi­teks köögikapi ukse lahti ja vas­tu vaatab… elektriboiler! Kuhu süs asjad panna? Torumees nägi kurja vaeva, et boiler kõrvalole­vasse majandusruumi ümber tõs­ta.

Vastu talve tasuks üle kontrol­lida kaevust majja tulev veetoru – hea, kui sinna on paigaldatud küttekaabel. Kui seda pole, jõuab töö veel ette võtta, et end külmal ajal ebameeldivustest säästa.

Kindlasti peaks maja sooja pi­dama. Kui lisasoojustust ei jõua enne talve panna (või on lihtsalt raha otsas), soojustage ära vähe­malt seinte ja põrandate vahekohad. Ka lae soojustamine ei tee paha – sealtkaudu lahkub kahetsusväärselt suur osa toasoojast.

Kehvade akendega tuleb tõsi­selt plaani pidada. Nende välja­vahetamine aitaks toa küll tublis­ti soojema hoida, aga kui eelarve on napipoolne ja lubab kohe tellida vaid odavad aknad, tasuks see töö ehk edasi lükata, et ette saaksid lõpuks ikkagi kvaliteet­sed ja korralikud – aknaid ju iga natukese aja tagant vahetama ei hakka.

Otsi sõpru, tuttavaid ja tuttavate tuttavaid!

Elu on näidanud, et kõige kind­lam vüs igasugu töömeeste pal­kamisel on kasutada sõprade-tuttavate kontakte: üks teab head to­rumeest ja elektrikku, teine on just äsja lasknud vihmaveetorud paigaldada ja tööga rahul, kolmas saadab metsamehed. See on kõi­ge kindlam vüs leida head tööme­hed.

Vahel võib muidugi näkata in­ternetist leitu põhjal tehtud ju­huslike valikutega, vahel tõmma­takse aga süs sujuvalt nahk üle kõrvade. Usaldusväärne töömees aga, kes ei küsi hingehinda, teeb korraliku töö ning peab kokkule­petest kinni, on alati kulda väärt, eriti aga kõrvalises paigas, kus te­gijaid valida väga ju polegi.

Kes maksab maamaksu?

Omanikuvahetuse korral maksab kinnistu eest maamaksu jooks­val aastal see, kes oli omanik 1. jaanuari seisuga. Uuele omani­kule tuleb maksuteatis alles järgmisel aastal. Pensionäril (aga ka mõne muu mõjusa põhjuse korral) on vallalt võimalik saada maksusoodustust – asja tasub vallavalitsusest uurida.

Liitu metsaseltsiga!

Vastsel metsaomanikul tasub esimese asjana hakata kohaliku erametsaseltsi liikmeks. Nemad teevad ära ka metsa majandamiskava, ilma milleta metsas toimetada ei saagi. Kindlasti on neil olemas ka oma mehed, kes teil õue peal vajalikud puud ja kuivanud oksad maha võtavad, ainult küsige! Kellel huvi metsa vastu pole, oskustestteadmistest rääkimata, sel tasub kaaluda metsa raieõiguse võõrandamist. Üldjuhul aitab vajalikud paberid korda ajada kohalik metsaselts (raieteatis, mis tuleb lasta kinni­tada Keskkonnaametis).