Mismoodi raiutakse Eesti piiri?

MAALEHT, Mirjam Nutov:

Metsatöö keelutsoonis: langetaja jaoks on töö metsas, kiviviske kaugusel Venemaast, nagu iga   teinegi. Rutiin, ei muud. Ka tavalisel raielangil tuleb kinnistu piire täpselt järgidaEesti kagupiiri raadav Kuldar Kiisler ei näe probleemi selles, et töid tehakse suurriigi külje all. Küll teeb muret pehme sügis.

“Selle objektiga oli nii, et ühel päeval helistati ja järgmisel olime juba metsas,” kostab Haaslava vallas elav Kuldar Kiisler.

Nimelt tuleb mehel kolme aasta eest Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja FIE Kuldar Kiisler Sarapiku talu vahel sõlmitud lepingu kohaselt minna tööle sinna, kus parasjagu vaja on.

Kogu raiest teeb ju RMK ise vaid 7%, nende enda töötajad on suures osas hõlmatud metsakasvatusega. Valdava osa riigimetsas tehtavatest töödest teevad RMK koostööpartnerid, kes leitakse riigihanke korras. Lepingud sõlmitakse reeglina viieks aastaks.

Ainult oma piirivalvurid

Viimased kolm nädalat on RMK partner Kiisler tegutsenud Eesti−Vene piiri Eesti-poolse kontrolljoone puhastamisega.

Tööpõld on lai – 80 kilomeetri pikkune riba, kus tuleb raadata 10−100 meetri ulatuses metsa. Tööde kogumaht on 270 hektarit, eelarve 700 000 eurot.

Pärast kolme nädalat tööd on pilt rabavalt muutunud. Maha on võetud 3500 tihumeetrit puitu, mis kõik ka välja veetud.

Et tööd edeneks, soetas Kiisler metsa väljaveo traktori, hinnaklassiks 300 000 eurot. Metsa asemel laiub siin nüüd tühi väli, väikesest teest aga, mida mööda Eesti meedia esindajad mõne nädala eest piirile marssisid, on saanud mudaväli, kuhu jalgsi käies põlvini sisse vajuks.

Piiriäärset puistut Kiisler ei kiida. Tüve keskmine läbimõõt on kõigest 18 sentimeetrit, mis tähendab, et palk on kopsakama mehe käevarre jämedune.

Ent suurem probleem on ilm. “Kui on ikka vihmane sügis ja soe talv, siis pole midagi teha,” kostab Kiisler. Pikisilmi oodatakse külma, vastasel juhul upuvad varsti masinad mutta.

Kas töö Vene piiri ääres on aga teistsugune?

“Täpselt niisama tavaline kui ükskõik kus mujal,” kostab Kiisler. “Me pole siin mitte kedagi peale Eesti piirivalve näinud.” Midagi vürtsikat ei lisa ka töömehed, kes siin päevade viisi rabavad.

Küll nüüd saab raha!

Kokku on Kiisleril, kes tegutseb koos vend Kuunoga, 18 töömeest, kõik Tartu ümbruse mehed. Viinaviga neil pole, usaldusväärsust seevastu on. Moodsate masinatega saavad nad kenasti hakkama.

Piiri puhastab neist alla kümne. Neli traktoritel töötavat meest on pidevalt kohal, nemad elavad haagissuvilas. Raiemehed käivad kohal kaugemalt ja harvem.

Ülejäänud on mööda Eestit laiali – üks rühm töötab Tõrvas, teine Mustvees, kolmas Tartu kandis. Lisaks meestele on ettevõttes neli harvesteri ja viis metsa väljaveo traktorit. 90% töödest tehakse riigimetsas, 10% erasektoris.

“Eks muidugi on neid, kes arvavad, et näe, Kiisler tuleb ja paneb kogu raha oma taskusse,” muigab mees. “Asi pole aga kaugeltki nii. Meil on kindel koefitsient, mille alusel töid teeme.”

Viimast kinnitab ka RMK, öeldes, et hinna kujunemisel on arvestatud raietööde maksumust ja puidu vedamist sihtkohta. Lisaks sisaldab hind ka kändude juurimist, raiutud ala freesimist ja raiejäätmete väljavedu, samuti sihtide ja teede taastamist.

Ise istub Kiisler metsatehnika rooli harva. Pigem tuleb hoida autorooli. Ka selleks, et kohale sõita ning meestelt hinnanguid küsida – nemad on töö sees ja seega teavad ka parimaid lahendusi. “Väga tähtis on kuulata töömeeste arvamust,” kostab ta.

Iseõppinud mees

Teiste juhtimiseks vajalikud oskused on Tartumaal Kambja vallas Sarapiku talus sündinud ja üles kasvanud Kiisler kogunud oma soovide ja võimaluste kohaselt.

“Ma pole põhikooligi ära lõpetanud,” nendib ta. “Kui meie isa Kalju 1994. aastal alustas põllumajandusega ja paar aastat hiljem metsandusega, oli tegemisi nii palju, et mul jäigi kool lõpetamata.”

1997. aastal sai Kuldarist FIE. “Siis olin veel poisike, aga isa pani selle asja käima ja mul endal oli tohutu huvi,” meenutab mees, kes praegugi harib hobi korras 150 hektaril põldu.

Kõigest paar aastat hiljem tegi ta RMK-le esimese alltöövõtu. “Selles mõttes on mu isa minu kujunemisloos väga olulist rolli mänginud,” lisab Kuldar.

Nüüd tõdeb mees, et tal ei ole ajapuuduse tõttu siiani õnnestunud kooli lõpetada. “Minul haridust pole ja ma ei ole sellest ka puudust tundnud. Silmad ja kõrvad tuleb lihtsalt lahti hoida. Kirjutamises ma jänni ei jää ja korratabel on peas, sellest on mulle piisanud,” kostab Kiisler.

Küll toetab ta koos abikaasa Kairiga tütarde haridusteed.

Mis aga on olnud Kiisleri edu saladus?

“Ma ei teagi, kas mul läheb hästi, sest iga päev on muresid,” vastab ta. “Aga usun, et minu edu saladus ühelt poolt on toetav perekond ja teiselt poolt lojaalne meeskond. Ning mis kõige tähtsam – minu töö on minu hobi.”

Piir puhtaks

Tööd Eesti kagupiiril

– Eesti−Vene kontrolljoone 136 kilomeetrist puhastab RMK 80, töö kestab 2015. aasta kevadeni. Alustati Misso vallast Parmu külast, lõpetatakse Värska vallas Podmõtsa külas.

– Kokku lõigatakse metsa ja võsa 270 hektarilt. Hinnatav puidukogus on 16 400 tihumeetrit.

– Puidu müügist saadud tuluga loodetakse katta raadamistööde 700 000eurone eelarve.

– Tööde tegija on FIE Kuldar Kiisler Sarapiku talust.

Allikas: Maaleht

0Shares