Niitmise asemel kasvatage kas või energiavõsa

28.07.2014

MAALEHT, Rein Raudvere:
Põllumajandus-ministeeriumi plaan vähendada nende maade hulka, kus pindalatoetusi makstakse vaid rohu niitmise eest kord aastas, meeldib põllumeestele.

“See on samm põllumeeste au sisse tõstmiseks, maa on mõeldud tootmiseks, mitte hõlptulu teenimiseks,” kiidab Võru lähedal toimetav Jaagumäe talu peremees Mart Timmi kavandatavat “euroheinateo” piiramist.

Timmi on aastaid seisnud selle vastu, et rohumaa niitmise eest makstakse toetusi ka neile, kes ise midagi ei tooda. Miks üleüldse niita ja selle eest suurt raha välja käia, kui niidetut ei kasutata, küsib ta.

Timmi sõnul võiks ja peaks riik neile maaomanikele pigem soovitusi jagama, mida selliste maadega pihta hakata, kus tootmist ei toimu või pole see mõttekas. “Ega muud üle jää, kui leida maale mingi otstarve. Tihtipeale on õigem need kas või metsastada, pealegi on see ühekordne kulu,” pakub ta ühe lahenduse.

Maaomanik Urve Erikson aga leidis teleuudistes, et vähemalt väikestele taludele on niitmistasu vajalik. ”Meil on ka väga palju väiksemaid talusid, kus metsatukad vahelduvad jõeäärsete heinamaadega, mida on keskkonnaseisundi mõttes vaja niita. See, et keegi on leidnud mooduse, kuidas vahelt raha teha, ei tähenda, et peaks karistama neid talumehi, kes oma maid hooldavad,” arvab Erikson.

Euroniitjaid tuleb aina juurde

Põllumajandusminister Ivari Padar on seisukohal, et mahaniidetud ja purustatud rohu eest toetusi maksma ei pea, sest Eestis on see muutunud äriks, millel pole põllumajandusega midagi ühist. Niimoodi tehakse umbes sajal tuhandel hektaril.

Praeguse korra kohaselt tuleb rohumaadele pindalatoetuse saamiseks seal karjatada loomi või see vähemalt kord enne 31. juulit niita. Samaks ajaks peab niide olema seal ka koristatud või hekseldatud.

Kümne aastaga on põllumajandusmaa pindala, millele makstakse ühtset pindalatoetust (ÜPT), kasvanud 13 protsenti. Sealhulgas püsirohumaana deklareeritud põllumajandusmaa 223 000 hektarilt 308 000 hektarini ehk 38 protsenti. Märkimisväärne on aga ainult niitjate osakaalu kasv.

“Niitjate kasutuses oleva püsirohumaa pindala on kasvanud 27 000 hektarilt ligi 60 000 hektarile, mis on rohkem kui kahekordne kasv,” selgitab põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti.

Niitjateks on loetud need ÜPT taotlejad, kel otsetoetuste taotlusel deklareeritud põllumajandusmaa on eranditult püsirohumaa ja kellel pole PRIA registris ühtegi põllumajanduslooma.

Omajagu on põllumaad, millel tehakse vaid hooldusniidet, ka selliste aktiivsete tootjate käes, kes ei kasvata loomi, vaid teatud liiki põllukultuure, ja nemadki taotlevad niitmistoetust.

“Nii läheneb hinnanguliselt ainult hooldatavate rohumaade kogupindala sajale tuhandele hektarile,” annab Lemetti teada.

“Nõuete muutmine nii, et ainuüksi niitmise ja hekseldamise eest enam toetusi ei maksta, toob suure osa maadest, mida seni vaid hekseldati, põllumeeste kätte tagasi,” loodab asekantsler. Kõrgema mullaviljakusega maad võib tema sõnul kasutada näiteks põllumaana, lihaveisekasvatuse jaoks karjamaana või ka biogaasi tootmiseks vajalikku biomassi tootva rohumaana.

Äri, mis põllumeestele ei meeldi

Samas on selliseidki maid, mida raske niita. Seepärast mõeldakse ministeeriumis ka erisuste kehtestamisele.

“Praeguste plaanide järgi oleks hekseldamine lubatud väikestele põllumajandustootjatele, kelle kogu maakasutus ei ületa viit hektarit, ja suuremad ei tohiks hekseldada enam kui viit protsenti püsirohumaa pindalast,” märgib Lemetti, lisades, et arutelud põllumeestega ses osas veel jätkuvad.

Juba 1. augustiks tuleb Eestil põhimõttelised otsused nõuete kohta edastada Euroopa Komisjonile, jaanuarist 2015 tingimused õigusaktidena jõustada ja maist 2015 neid nõudeid toetuse määramisel järgida.

Ida-Virumaa Talupidajate Liidu tegevdirektori Arvo Alleri sõnul on ministeeriumis kavandatavad niitmistoetuse muutused põllumeestele teretulnud. Kümme aastat tagasi oli sel õilis eesmärk, et maad ei võsastuks ja neid saaks kuni kasutusse võtmiseni ootel hoida.

“Paraku on sellest “euroheinateost” kujunenud ärisuund ja see eesmärk end enam ei õigusta,” selgitab ta.

Talupidajate keskliidu juht Kaul Nurm kinnitab, et nad on kogu aeg olnud seisukohal: toetused on õigustatud vaid neile, kes midagi toodavad.

“Olgu selleks kas või hein, aga sa pead selle niitma, sellest loomasööta või bioenergiat tootma ja selle põllult ära viima,” sõnab ta.