Osula uus graanulitehas annab Eesti metsandusele hoogu

09.12.2014

VIRUMAA TEATAJA (erileht), Kristina Traks:
Sel nädalal Osulas Võrumaal tööd alustav uus pelletitehas teeb Eesti firmast Graanul Invest maailma suuruselt kolmanda puidugraanulite tootja ning lisab veelgi jõudu Eesti metsasektorisse.

Muidugi ei lõpe tehase avamisega Graanul Investi investeeringud: ettevõtte juhatuse esimehe Raul Kirjaneni sõnul tahetakse varsti Osula pelletitehase juurde rajada elektri ja soojuse koostootmisjaam. Pärast plaani elluviimist võib Sõmerpalu piirkonda nimetada lausa Eesti puidutööstuskeskuseks, sest samas asuvad veel suured Toftani ja Barruse saeveskid.

Kirjanen meenutab, et 11 aastat tagasi Graanul Investi algusaegadel oli tooraineks saepuru. „Tollal oli täiesti loomulik, et enamik küttepuust, kogu paberipuu ja hakkepuit veeti Eestist töötlemata kujul välja. Tänaseks on pelletitööstuse, taastuvenergeetika ja kohalike soojuslahenduste tulemusena tekkinud vähekvaliteetsele puidule Eestis arvestatav kohalik turg,” räägib ta. „Praegu on puit paljude kohalike omavalitsuste keskküttesüsteemidest fossiilsed kütused välja tõrjunud, pelletitest on saanud tähtis ekspordiartikkel ning selliseid moodsaid energialahendusi rakendades saab Eesti riik tõdeda, et meie taastuvenergiaga seonduvad kohustused on praeguseks Euroopa ees täidetud. Samas on sadamad senini täis hiiglaslikke puiduvirnu, olen seda meelt, et puidust tuleb kohapeal teha toode, mida müüa, mitte toorainet välja vedada.”

OÜ Valga Puu juhataja Andres Olesk usub, et tänu Osula pelletitehasele hoogustub Võrumaal väheväärtusliku metsa ülestöötamine ja sealsed metsad saavad paremini korda. Valga Puu on üks Eesti suuremaid metsa ülestöötajaid ning kuulub Graanul Investi kontserni. Ettevõte varustab kontserni pelletitehaseid ja kombijaamu toorainega ning müüb puitu tööstuspuu töötlejatele.

15 aastat tagasi alustas Valga Puu tegevust väikese kohaliku ettevõttena, majandades tuttavate metsaomanike metsi. Nüüdseks on firma ise suur metsaomanik ja majandab ka klientide metsi. Tehakse kõiki töid, alates metsa istutamisest ja uuendusraiest ning lõpetades teede ehitamise ja maaparandustöödega. Ammugi töötatakse väljaspoolgi Valga maakonda ning aasta ringi on käigus 10 komplekti metsamasinaid. Aastas raiub Valga Puu 300 000 tihumeetrit metsa ning istutab metsa tagasi 300 000 noort puud.

Metsaga tegutsemist peetakse pika vinnaga ettevõtmiseks, levinud on arvamus: kui metsa istutad, siis tulu saavad alles su lapsed. Tegelikult on viljakal maal kasvav mets juba 20 aasta pärast päris suur ja majanduslikult tulus,” kinnitab Olesk. „Näiteks meie teeme sel aastal harvendusraiet metsades, mille ise 15 aastat tagasi istutasime.”

Oleski sõnul hoolivad metsaomanikud aina rohkem, mis nende metsas toimub. „Metsi küll võõrandatakse palju, kuid kes on metsaomanikuks jäänud, on ka asjast huvitatud,” tõdeb ta. „Mets ei võrdu ainult rahanumbriga, mis mahavõtmisel saadakse, vaid mõeldakse, mis pärast maharaiumist saab.”

Erametsaomanikud istutavad igal aastal Eesti metsadesse üle 10 miljoni noore puu – Oleski sõnul hea tulemus. Geograafiliselt asub Eesti metsavööndis, siin on metsa loodusliku uuenemise tingimused soodsad. Olesk märgib, et metsa uuendamine istutamise abil on väga tõhus just viljakatel ja niisketel pinnastel. Kui sinna metsa ei istutata, tekib mahavõetud metsa asemele tihe ja võimas rohu- või puhmarinne (näiteks vaarikavõsa) ning kulub aastaid, enne kui seal mõni puu kasvama hakkab.

Metsandus annab tööd 35 000 eestimaalasele, igal aastal raiutakse 9-10 miljonit tihumeetrit puitu. Arvud tunduvad hiigelsuured, kuid Oleski sõnul pole sugugi vaja karta, et mets otsa saab. Ei, metsa kasvab hoopis rohkem juurde, kui maha suudetakse raiuda. Eriti kiiresti kasvab väheväärtuslik puit, mida vajavad pelletitehased ja puidukatlamajad.

Viimasel 10 aastal on Eestis üha kasvanud puiduenergia osakaal – paljud katlamajad on üle läinud puiduküttele ja nii-öelda avastanud, et võsa ja raiejäätmed on suurepärane energiaressurss. Sisuliselt on tekkinud uus, võsa tarbiv majandusharu. Ei torka silma, et Eestimaal oleks võpsikuid märkimisväärselt vähemaks jäänud. „10 aastat tagasi jäi võsa metsa, sest sellega polnud midagi teha,” räägib Olesk. Tänagi leiab tema sõnul kasutust vahest kolmandik raiejäätmeid.

Maal võib tihti kuulda kurtmist, et tööd pole. Ent Olesk on veendunud, et maal on pigem tööjõu- kui tööpuudus. „Meil on praegu 70 töötajat ja keskmine kuupalk 1500 eurot kuus (statistikaameti andmeil oli metsamajanduse keskmine brutopalk selle aasta III kvartalis 902 ja Valga maakonnas 753 eurot -toim.). Ikkagi otsime töötajaid tikutulega taga, sest sobivaid inimesi on vähe,” räägib Olesk. „Kui on vähegi füüsilist vormi, tunned kella ja kalendrit, siis metsas on tööd nii et tapab. Aasta läbi. Ja see on hästi tasustatud töö.”

Olesk räägib, et maal pole tööpuudust ja kes tõesti tööd ei leia, sel on probleem töötahte või -distsipliiniga. „Ei saa ju lasta 300 000 -400 000 maksva masina peale erialase hariduseta meest, kes metsandusest mitte midagi ei tea ja kelle töössesuhtumine on kaheldav,” kinnitab Olesk. Aga väljaõpe? „Kui on tahe tööd teha, siis õpetame ka välja. Istutamise väljaõpe kestab 5 minutit, kultuurihoolduse väljaõpe 10 minutit, noorendiku hoolduse õpe vast juba pikemalt.”

Metsamasinaoperaatoriks saab praegu õppida Luua metsakoolis ja kuigi metsamasinatega seonduv on Oleski sõnul viimastel aastatel populaarsust kogunud, võiks koolist ametimehi rohkemgi välja tulla. „Metsamasinate alale on lausa konkurss, samas metsandusse sisuliselt mitte. Hämmastav, sest metsanduses on meil kõige suurem tööhõive, meeletu arengupotentsiaal ja keskastmejuhte hädasti vaja. Kindlasti on lõpetajatele tööd,” arvab Olesk, kes on ise Luua metsakooli lõpetanud. „Metsade majandamine ei lõpe, seda on mõtet õppida. Töö on vaheldusrikas ja huvitav. Kui armastad loodust ja värskes õhus olemist, on see parim valik.”

Olesk toob veel ühe näite, kuidas töötajate puudus ettevõtet segab: „Tegevuse laienedes on Valga Puul kasvanud istutusmaterjali vajadus. Tegin koostööpartnerile ettepaneku viie aasta jooksul metsataimede kasvatamist kümnekordistada. Ta vastas: ei saa, sest pole töötajaid.”

Raul Kirjanen näeb Eesti puidutööstusel suurt tulevikku ja ütleb, et riigijuhidki peaksid tööstusharu tähtsust mõistma.

„Kui tahame, et maal ka 50 aasta pärast keegi elab, siis tuleb sinna luua huvitavaid ja tänapäevaseid töökohti. Metsa- ja puidusektor on üks väheseid, kes sellega hästi hakkama saab,” sõnab Kirjanen. „Kui vaadata tänast seisu, siis maale töökohti luua on hulga kallim kui suurde asulasse: taristu loomine on kulukam, näiteks teede ehitamine, elektriliitumine, töötajaid tuleb transportida, sest maapiirkonnas ei ole enam spetsialiste jne. Siin on riigil mõtlemise koht, kas tahame, et maal oleks elu või mitte.”

Avatava uue Osula tehasega saab täielikult Eesti omanikele kuuluvast Graanul Investist maailma suuruselt kolmas graanulitootja. Märkimisväärne, et selle tulemuseni on ettevõte jõudnud 10 aastaga. Puidugraanulid on hinnatud väljaveoartikkel: tervelt 97 protsenti Eestis toodetud graanulitest eksporditakse. Ikka Euroopasse, kus puidugraanulitega kütmisest väga lugu peetakse. Meie Eestis oleme graanulküttega Kirjaneni sõnul tasemel, kus Skandinaavia paarkümmend aastat tagasi, seega kütusena eelistatakse odavamat hakkepuitu. „Arusaadav, sest elatustase on madal ja küttelahenduse ehitamisel vaadatakse lühikest perspektiivi ehk hinda täna. Samas Skandinaavia kogemus näitab, et 3-5 MW juures jookseb piir, kus graanulkatla kasutamine on hakkepuidukatlast otstarbekam. Üle 5 MW katlad peaksidki juba olema valdavalt hakkepuidupõhised,” ütleb ta.

Osula tehas kasutab toorainena mitut liiki puitu: kütte- ja paberipuud, haket, saepuru ja höövlilaaste, kokku neelab ta aastas 600 000 tihumeetrit. Sellest 250 000 tarnib Valga Puu ja ülejäänud RMK. Peale Osula Graanuli varustab Valga Puu Graanul Investi teisi tehaseid Patkülas, Imaveres ja Ebaveres.

Seni vedas Valga Puu Võrumaal varutud puidu Helmesse, kuid nüüd avanevad Võrumaa metsaomanikel uued võimalused, sest ümbertöötlemine toimub palju lähemal.

„Nüüd võidab Võrumaa metsaomanik transpordikuludelt. Tean, et Võrumaal on hooldusraiet ja väheväärtusliku metsa uuendamist edasi lükatud just seepärast, et suure transpordikulu tõttu polnud mõtet metsa müüa. Nüüd aga on keset maakonda suur puidu kokkuostja ja mina soovitan küll Võrumaa metsaomanikul hakata aktiivselt tegutsema,” sõnab Olesk. Ta väidab, et keskkonnakaitsjailgi pole põhjust muretseda – Võrumaa ei jää kunagi lagedaks, sest mets uueneb kiiresti. „Üks Võrumaa talumees ütles mulle, et metsaga on nagu inimesega – ikka noored inimesed on ilusad. Nii ongi, nooremapoolses metsas on jõudu ja elu,” lisab ta.

Puiduga kütmine edendab kohalikku majandust

Kristina Traks

Kui Eestis toodetavad pelletid lähevad peaaegu täies mahus ekspordiks, siis kohalikke katlamaju köetakse peamiselt hakkepuiduga. Eestis on üle 100 katlamaja, mis töötavad puidul. Erametsakeskuse arendusnõuniku Indrek Jakobsoni sõnul võiks neid olla tunduvalt rohkem, sest ressurssi on meil piisavalt ja puidukütte hind konkurentsivõimeline.

Lisaks on puiduga kütmise üks eeliseid tema sõnul seegi, et sooja eest makstav raha jääb samasse piirkonda ning aitab lõpptulemusena edendada kohalikku majandust, mitte ei liigu välismaistele gaasifirmadele.

Seda, et Eestis lõpeks puiduressurss, pole karta niipea, kui üldse kunagi, sest metsi raiutakse ainult ranges kooskõlas metsanduse arengukavaga. Samas on Jakobsoni sõnul aga ligi kolmandik metsaressursist ikka veel kasutamata, seega on täiesti alusetu hirm, nagu oleks puiduga katlamajade varustamine kuidagi ebakindel.

„Ma olen kohanud arvamust, et gaasiga oleks varustamine justkui kindlam – gaasi muudkui tuleb torust,” räägib Jakobson. „Samas pole olnud ühtegi juhust, kus mõni linn või asula oleks külma jäänud seetõttu, et pole puitmaterjali katlasse panna. Külmaks jäävad toad ikka siis, kui inimesed ei suuda sooja eest maksta.”

Jakobson kiidab metsaomanikke, kelle teadlikkus on viimase kümnendiga oluliselt tõusnud. Kui veel 10 aastat tagasi olid raiejäätmed tüütu nuhtlus, millega eriti midagi peale ei osatud hakata, siis nüüd on mõistetud, et see pole mitte täiendav probleem, vaid lisasissetulek.

MIS ON MIS – GRAANUL INVEST

• Asutatud 2003. aastal.

• Kontserni kuulub 18 tütarfirmat Eestis, Lätis, Leedus, Rootsis ja USAs.

• 2013. aasta müügikäive oli 130 miljonit eurot ja kasvas aastaga 56 protsenti.

• Viimane suurem investeering on Osula graanulitehase rajamine, mis maksis 24 miljonit eurot.

• Eelmise aasta lõpus töötas grupis 288 inimest.

Allikas: 2013. aasta majandusaruanne