Ott Olesk: ma ei ole vigursaagija, olen puuvestja

MEIE MAA: Ruhnu saarevahiks soovis saada kuus inimest, vald valis välja Lõuna-Eesti mehe Ott Oleski (34). Ott on kindel, et ta sobib sellele saarele ja teda ei hirmuta seegi, et Ruhnu võib olla vahel mitu päeva muust maailmast ära lõigatud.
Sel kolmapäeval pani Ott hommikul lapse Tartus lasteaeda, istus autosse ja alustas sõitu Saaremaa poole. Kohtus päeval maavalitsuse inimestega, andis intervjuu ja ütles, et õhtul vaatab tütre järele vanaema. Ott ise lootis järgmise päeva (neljapäeva – toim) hommikul Pärnust Ruhnu lennata ja reedeks, lapse sünnipäevaks koju jõuda.

Mitu korda sa oma elus oled üldse Ruhnus käinud?

(Naeratab kavalalt.) Oma mõtetes juba kümneid kordi, aga reaalselt ehk viis korda. Mu tädi veedab seal pensionipõlve ja olen tal külas käinud.

Selle aasta alguses oled sa üritanud Ruhnu pääseda, aga see pole sul õnnestunud.

Nendel hommikutel, kui mina Pärnu lennujaamas olin, lennuk ei lennanud. Aga see mind ei ehmatanud, see muutis asja veel huvitavamaks. (Neljapäeval pääses Ott Ruhnu – toim.)

Miks sa otsustasid kandideerida Ruhnu saarevahi kohale?

Ruhnus on palju häid asju ja ma olen kogu aeg tahtnud olla looduses, elada maal. Kandideerida otsustasin ikka looduse ja mereäärse keskkonna pärast.

Kas Lõuna-Eestis elades jäi loodust väheseks?

Mul tekkis juba lapsena mingi igatsus mere järele. Ma ei tea, millest see on, aga mul on lihtsalt vajadus olla mere lähedal. Mulle on alati meeldinud need tellimused, kus olen saanud töötada mere ääres. Näiteks Hiiumaal.

Kuid miks ikkagi just Ruhnu saar?

Saarevahi töökeskkond on see, mis mulle meeldib ja teine väga oluline asi on see, et puuskulptuuride valmistamine vajab aega ja rahu ning ma arvan, et sealses keskkonnas töötan ma veel paremini. Kolmandaks olen ma kindel, et see on parim keskkond last kasvatada. Loodan tütre sügisel Ruhnu kooli panna.

Kas Ruhnu on ka selline koht, kuhu inimene läheb siis, kui vajab oma elus järelemõtlemise aega?

Ka seda. Kuid 15 aastat puuskulptuure tehes on loomingus nii tõusud kui mõõnad. Ma tundsin, et Ruhnus teeksin puukujusid veelgi filigraansemalt ja paremini. Rahulik keskkond kindlasti soodustab seda.

Kuidas see nii läks, et esialgu pidid tööle asuma 1. jaanuarist?

Konkursi saarevahi kohale korraldas vald, aga tööle võtab maavalitsus. Maavalitsuse esindajaga kohtusin alles sel kolmapäeval ja kuna ma olin algusest peale öelnud, et täiskohaga saan tööle asuda pärast seda, kui tütar lasteaia lõpetab, nii me maavalitsuses kokku leppisimegi. Poleks ju korrektne vormistada mind tööle, kui ma veel tööl ei ole. Saarevahi tõsisem töö ja turistide järele vaatamine ongi suvekuudel.

Sa ütled, et Ruhnus on hea skulptuure teha, aga mõtle, kui kauge maa on neid sealt ära vedada.

Laev sõidab, laevas on kraana olemas, kuue meetri pikkune kuju mahub peale, aga see ei tohi kaaluda üle viie tonni. Nii et võimalused on olemas.

Kuidas sul tavaliselt need kujud valmivad, kas teed kodus või kuskil kohapeal?

Mida aeg edasi, seda rohkem teen kujusid oma töökojas, sest siis tuleb kvaliteet parem. Ruhnus sul pole ju oma töökoda.

Oma esimesed puukujud ma tegin põllu peal. Mind see ei ehmata, kui pean jälle tegema.

Kuidas sa puuskulptuuride tegemise juurde jõudsid?

Luua metsakoolis oma vendade eeskujul. Seda kutsuti vigursaagimiseks. Tegelesime kooli ajal metsaraievõistlustega ja võistluste kõrval tehti rahvale ka sõud – võistlejad kutsuti saefirmasid reklaamima. Üks Luua kooli õpetaja kutsus mind osalema. Olin enne natuke harjutanud ja vendade pealt vaadanud, jäin seitsmendaks. Nii sain selle pisiku ja hakkasin kooli kõrvalt elatist teenima, kuni hobi kasvas vaikselt põhitööks, mida teen siiani.

Sul on firma OÜ Haljastuspartnerid.

Tegelen puidust väikevormide valmistamisega – mööbel, kujud – ja enamasti töötan üksinda.

Millised on sinu lemmikfiguurid?

Metsloomad. Valmistan kõiki jänesest karuni. Mulle meeldib metsas käia. Ilvest olen näinud, aga karu ja hunti pole vabas looduses kohanud.

Millised on olnud sinu kõige suuremad puuskulptuurid?

Jõulude ajal oli Tartu Raekoja platsil näitus, kus oli elusuurune põder. Kõige suurem töö on aga Tallinnas Maarjamäel, see on 7,5 m kõrge. See on suur kolmeharuline lehis, mis kasvas ühes eraaias ja sinna lõikasin sisse oksad, lehed ning karupere, kes ronis mesipuu poole.

Kui hakkad saagima, kas paned enne midagi ka paberile või teed kõik peast?

Kuidas kunagi. Üha rohkem olen hakanud visandama, aga väga palju tuleb ka lihtsalt peast. Ma ei ole väga hea joonistaja, saega teen meisterlikumalt.

Mis puust on kõige parem kujusid teha?

Kõige parem on teha pärnast, kuid kõige ilusam kuju jääb tammest. Pärn on pehme ja annab voolida, tamm on jälle tugev.

Milline on sinu unistuste puu?

Mulle väga meeldib jalakas. Ma olen saanud sellest teha, aga peas on ideid, mis kunagi kindlasti tööks saavad.
Kust sa puitu saad?

Võtan ise maha ja saan metsameestelt. Vahel parkidest võetakse puid maha ja kes mind teab, see pakub. Siiani olen hakkama saanud.

Kas sul on ka mingi rituaal, et näiteks puu tuleb maha vana kuuga?

Ei, mina pean valima oma puud eeskätt jämeduse järgi. Mul on kogu aeg vaja võimalikult jämedat puud ja siis pole vahet, kuidas, kelle poolt ja kunas ta on maha võetud. Kui puu läbimõõt on 1.50, siis võin ka paplist teha.

Mis sel paplil viga on?

On keeruline ja ettearvamatu puu.

Kumb on tähtsam, et vigursaagijaks saada – kas kunstianne või saagimisoskus?

Kindlasti on tähtis, et oskad saagi käsitseda. Ma ei julge ennast väga kunstnikuks pidada. Alguses tulid loomad üsna algelised ja võõra näoga. Pidin kõvasti harjutama.

Samas sa oled saavutanud mitmeid auhinnalisi kohti.

Metsaraie meistrivõistlustel olen kolm korda võitnud. Puuskulptuuridega olen üks kord võistelnud Rakveres, kus korraldati kujusaagimisvõistlused ja need ma võitsin. Soomes osalesin ka ühtedel võistlustel ja võitsin, aga rohkem polegi osalenud. Minu meelest on kujud nii erinevad, et kui ma olen kuskil esikoha saanud, siis ma selle üle uhke ei olegi. Olin ise üks algataja, kes pakkus välja, et ärme enam võistlusi tee. Olen korraldanud selliseid mõõduvõtmisi, kus lühikese aja jooksul kõik üritavad teha kiiresti mingi kuju ja publik valib oma lemmiku. See on pehmem variant – saame kokku, vahetame lihtsalt kogemusi.

Millist loomakuju on olnud kõige raskem teha?

Ilvest on olnud kõige keerukam teha. Ilvest iseloomustab ilus karvastik, ilus värv, seda on keerukas puust kätte saada. Kui teed nina liiga lühikese, on ta kass, ja kui nina on pikk, siis on ta koer. Peas oli see kuju enne valmis, kui käed järele jõudsid. Ma olin ilvest kolm aastat mõttes mõlgutanud ja siis ühel päeval päike paistis, puu oli sobilik ja ei läinudki väga kaua aega. Välja tuli ilvese näoga ilves. See kuju asub Tartus Ränduri pubis, kus on ka teisi minu puuskulptuure.

Kas president Ilvese talusse oled ka ilvese teinud?

Sinna ma tegin Ärma Kadri ja natuke ühtteist veel. Ilvest nad pole küsinud.

Millist saagi sa oma töös kasutad?

Mina olen kasutanud üsna tavalist Husqvarna metsatöösaagi. Nüüd hakkab tulema ka lisatarvikuid, mida varem saada polnud. Mina pole neid veel endale soetanud, sest olen järjest rohkem hakanud viimistlemiseks kasutama peitleid. Peitliga tehtud kujud on tõenäoliselt ka need, mida hakkan Ruhnus tegema.

Kas saab seda siis enam vigursaagimiseks nimetada?

Ega ma kutsugi oma töid vigursaagimiseks, ma olen puuvestja. Vigursaagimise väljend mulle ei meeldi. Skulptuurid ei ole vigurid, vaid tõsised asjad. Vigursaagimine on see, kui sa lõikad puust kiiruga aja peale näiteks tooli välja.

Puuvestja on ilus nimi, oled nagu jutuvestja…

Väga palju on kujusid, mis midagi ei räägi. Ise tegin ka varem selliseid, aga siis tahtsin astuda järgmise sammu, et karu ei seisaks viimistlemata kännu otsas tuimalt ja puiselt. Panin need tegelased liikuma, et kujud oleksid kõnekamad, et nad vestaksid mõne loo. Kui keegi tuleb kuju ostma, räägin loo juurde ja seda kuulatakse huviga. Kujuga peabki lugu kaasas olema, ta peab midagi tähendama. Viimased kujud ongi juba terved stseenid. Tartus Raekoja platsil olnud Võlumetsas olid loomad tegevuses.

Mis loomad täpsemalt?

Ilves, hunt, põder, metssiga, oravad, metsis, öökullid, rebased, jänesed – 11 kuju ja kõik enamvähem oma õiges
suuruses. Nende tegemiseks kasutasin ka abilisi.

Kuhu Raekoja platsi elusuurune põder läheb?

Hetkel tuli minu töökotta tagasi, kuid mitu ostuhuvilist on, läbirääkimised käivad. Ma ei ole kiirustanud, sest võibolla tahetakse seda näitust veel kuskil eksponeerida.

Kui kaua sellise põdra tegemine aega võtab?

Umbes 80 töötundi, aga korraga üle viie tunni ei tee – vaim väsib ja müra on.

Kuidas tervis sellisele tööle vastu peab?

Minul on tervis veel korras, aga väga paljudel kolleegidel valutavad randmed sae hoidmisest. Eks peitel ka põrutab.

Inimesi huvitab ka kujude hind. Kas saan jänese kätte 30 või 300 euroga?

Jänest on võimalik teha 30 euroga ja ka 200 euroga. 30-eurose jänese peale kulutan kaks tundi ja see pole eriti jänese nägu, aga kui teen juba peitliga ja tammepuust, on hoopis teine asi. Tegelikult on nii, et lepime alati enne hinnas ja kvaliteedis kokku.

Kas kujusid tellivad rohkem asutused või eraisikud?

Eraisikud, avalikus kohas on suuremad tööd Elistvere loomapargis ja Kassinurme mägedes.

Kui kaua puukuju aias vastu peab?

Kui puud hooldada, siis kestab kaua. Kui unustad kuju aianurka, siis hakkab see mingi hetk mädanema. Mingi aja tagant tuleks puitu immutada ja kuju võiks olla aluse peal, sest puu imab endasse niiskust. Eks kujud võivad olla ka varju all, aga mina olen mõelnud need aeda kaunistama.

Kui palju taolisi puuskulptuuride tegijaid Eestis on?

Puupäevadel osalejaid on vahel üle 40, kuid põhitööna tegeleb sellega väga vähe. Aja jooksul on tegijaid juurde tulnud. Puukujude tegemine on nagu rahvakunst, sest inimesed oma käe peal arenevad, seda kuskil koolis ei õpetata.

Millisest loomast veel skulptuuri teha unistad?

Tahan teha elusuurust isast punahirve. Olen sellest juba tükk aega mõelnud. Arvatavasti teen ta möirgama, seismas traditsioonilises asendis ja põhirõhk on sarvedel. Kui hakkan hirve tegema, võtan kõik fotod ja loodusfilmid appi. Kui võimalik, lähen vaatan veel looduses ja võtan kõrvale päris sarved.

Millistest materjalidest oled veel skulptuure voolinud?

Talvel mulle meeldib jääst ja lumest kujusid teha. Jää ergutab kõvasti vaimu. Olen käinud Venemaal kolleegide juures. Seal on spetsiaalne jää, mida kasvatatakse Põhja-Venemaa järvedel just skulptuuride jaoks. Käin seal kogemusi omandamas ja võistlemas.

Kunagi tahaks jõuda ka liiva juurde, aga ma arvan, et liiv materjalina mulle ei meeldi. Mulle meeldivad armsad asjad – puu on soe, jää on kristalne, lumi pehme ja valge.

Jää võtab mu silma erksaks, aga liiv mitte. Kivikujud mulle ka ei meeldi. Lapsed ei kallista kivikuju, aga puukujusid küll.

Sul on oma lapsega hea suhe, kui aga su tütar ikkagi ei tule sinuga Ruhnu, kas lähed siis üksi?

Ikka lähen, aga ma väga loodan, et läheme koos.

Kas vald pakkus sulle ka elamist?

Vallal pole anda, ise pean otsima ja kui ei leia, tuleb ehitada. Ega ma tütrega kuskile suvalisse kohta ei läheks ka. Algusest peale on eesmärgiks võetud, et rajan Ruhnusse kodu.

Loodad, et kõik läheb hästi?

Ma olen selline naiivne inimene, kes usub ja loodab. See on mind elus aidanud. Mina ise ei mäleta, aga väidetavalt olevat ma 10 aastat tagasi öelnud, et ma lähen Ruhnu elama. Ja inimesed, kes mind tunnevad, ütlevad, et see sobib mulle.

Ütled, et loodus sulle meeldib, kas oled maausku?

Ei, aga loodusseadusi ma arvestan. Käitun looduses tunde järgi ja seda tunnet ma endale ei defineeri. Loodus on elamiseks ja hoidmiseks.

Mida Ruhnu mineku juures kõige rohkem pelgad?

Mitte midagi. Kui, siis seda, et mingil põhjusel ei saa tütar kaasa tulla. Süüa oskan ise teha. Enda pärast ei karda ma mitte millegi pärast. Mina kohanen olukorraga.

Kas plaanid Ruhnu ka karukuju teha?

Ruhnus on nii palju muud ilusat. Mulle ei meeldi, et kõik seostavad Ruhnut karuga. Hea meelega ma ei teeks seda. Kindlasti on Ruhnus paljupalju muid teemasid.

Kes ta on?

OTT OLESK

Sündinud: 25. augustil 1980 Põlvamaal Kõlleste vallas
Lõpetanud: Parksepa keskkooli, Luua metsanduskooli ja Eesti maaülikooli keskkonnamajanduse erialal
Töötanud: OÜ Haljastuspartnerid vabakutseline puuvestja
Perekonnaseis:
tütar Kaisa (7)
Hobid: hobi kasvas tööks

0Shares