See, millal, kuidas ja kui kaua võis looduses võõral eramaal viibida, vajas tõepoolest senisest paremat ja selgemat reeglistikku. Uue seaduse kohaselt võib looduses tähistamata ja piiramata võõral maatükil viibida kõikjal, korjata marju ja seeni ning ööbida ja telkida luba küsimata kuni 24 tundi. Juhul kui maaomanik tahab võõraid eemal hoida, peaks ta sellest selgelt sildiga “Eramaa” teada andma. Veelgi parem oleks sellele lisada veidi põhjalikuma infoga tahvel, millel keelatud tegevused kirjas.

Mõnes osas muutub igaüheseadus seega leebemaks, kuid maaomanikke kaitse ja õigusteta ei jäta, sest on, mis on, aga eraomand, tuues kaasa nii õigusi kui kohustusi, on jätkuvalt püha.

Ilmselt suhtuksid eraomanikud külalistesse oma maal paremini, kui suudetaks palju korralikumalt käituda. Üks või kaks matkaselli, kes vaikselt telgis reisiväsimust välja puhkavad ja platsi enda järel puhastavad, ei tee kellelegi tüli, kuid neist leidub kahjuks palju enam selliseid kodanikke, kes võõras kohas käituda ei oska ega suuda kõike seda ära viia, mis kaasa võetud.Veelgi halvemad on kodanikud, kes metsa alla, olgu see siis riigi- või eramaa, oma ehitusprahti või olmeprügi viivad.

Matkajatele leidub samal ajal Eestis päris palju riigimetsa majandamise keskuse puhkealasid, kus on meeldiv ja mugav peatuda, neid leiab Pärnumaaltki. Neis paikades viibides ei pea kurja omanikku kartma, kuid kui soov veidi metsikumas metsas peatuda, soovitame küll maaomanikuga võimalusel kokku leppida ja teda oma tulekust teavitada. Laias laastus on inimesed ju ometi head ja vastutulelikud.