Platsile tulevad elusuuruses loomad
24.11.2014
POSTIMEES, Jüri Saar:
Külitse lähedal töökojas undavad juba mitu kuud mootorsaed, et õigeks ajaks valmis saada puust metsloomad, mis hakkavad möödujaid piiluma jõuluaegsele Tartu raeplatsile sündivast võlumetsast.
Seejuures pole tegu vineerile maalitud loomapiltidega, vaid puust loomakujudega, mis on just nii suured, kui oleksid need loomad metsas kohates. See tähendab, et täiskasvanu ulatub küll põdra turja patsutama, aga noorem rahvas saab üksnes koonule pai teha. Kui just last sülle ei võeta.
Igaüks saab veenduda, et põder on siiski mõnevõrra suurem loom kui rebane.
Ettevõtmise üks juhtfiguure on puukujur Ott Olesk, kes ütles, et juba paar viimast aastat on tal tiksunud idee teha metsloomade näitus, mõned head inimesed võtsid nüüd sellest kinni ning pakkusid linnale välja.
Reedene seis oli, et teada on küll suurem osa loomarahvast, kes platsile saab, kuid nimekiri pole kaugelt lukus. Tellimus on, et oleks üheksa loomakompositsiooni, ja need ka tulevad, küsimus on, millised loomad.
«Teeme nii palju, kui jõuame,» lausus Olesk. «See töömaht, mis praegu mõne kuuga teeme, peaks tegelikult minimaalselt kuue kuuga valmima. Päris nii meil ei ole, et kujusid tuleb nagu Vändrast saelaudu.»
Teeme, tähendab seda, et näitusekujusid teevad veel ka Karl Purga ja Andres Rattasepp.
Hobist kasvas töö
Puust loomakujude lõikamine on Oleskile hobi, mis on kasvanud tööks. Tekkis see sellest, et Luua metsakoolis õppimise ajal oli raiemeistrivõistlustel käimist ja meelelahutusprogrammis oli mõõduvõtmisi muudel aladel, näiteks tooli saagimine aja peale.
«Alguses proovisin kotkast lõigata. See meeldis kõigile. Siis proovisin karu lõigata. Karu ka meeldis kõigile, ja nii see läks. Nüüd olen lõiganud 15 aastat,» lausus Olesk.
Tehtud tööde loendamise lõpetas ta 2002. aastal, siis sündis umbes 50 kuju aastas. Nüüd on kasvanud vilumus ja ühes sellega ka kriitikameel, nokitsemist on rohkem ja loomade anatoomia uurimist, et kujud tabaksid täpsemini loomade olemust.
«Vahel annab puu ise ette, millist looma teha, näiteks on võib-olla karu turjakühm juba puul olemas,» rääkis Olesk. «Tuleb ka ette, et on vaja lõigata ulguv hunt, ja siis tuleb otsida võimalikult jäme pakk.»
Ta lisas, et viimasel ajal on jämedat puud päris hästi käes olnud: «Seesama hunt – tammepakk oli läbimõõdus üle 70 sentimeetri. Ja põdra tegemiseks pappel oli läbimõõdus meeter. See tähendas, et jalad tuli ikkagi eraldi lõigata. Ma eelistan tamme, aga kui tuleb valida läbimõõdu järgi, siis kõik üle 80-sentimeetrised puunotid on väärtus omaette.»
Põhiline töövahend on mootorsaag, vahel tuleb appi võtta peitlid, ketaslõikur, liivapaber ja põleti.
«Hunti toksime juba kolmandat nädalat peitliga,» nentis Olesk.
Põdrakuju on suuresti saetöö, üle 30 liitri kütust on selle valmimiseks kindlasti kulunud. Põdra väljalõikamisel looma olemuse tabamist hindas Olesk lihtsaks võrreldes näiteks ilvesekuju valmistamisega. Lihtne pole aga põdra saagimine kaalu iseärasuste tõttu. Pakk, millest lõikamine algas, kaalus 1,2 tonni, põdra kere kaalub 900 kilo.
Kõik oravast suuremad
Esmane kuju andmine pole kuigi ajakulukas. Olesk näitas kohapeal, kuidas paarikümne minutiga sai puupakule karu pea, viimistlemine võtab aga aega.
Olesk ütles, et praeguseks on ta ära teinud kõik Eesti metsloomad, kes on oravast suuremad. Sekka ka muinasjututegelasi põrsakestest pokudeni.
Puust metsloomad saavad osaks haridusprogrammist, mida jõuluaegsel Raekoja platsil lastele jõululodja juures pakutakse.
Nagu juba mõni aasta tagasi olnud, on lodi Jõmmu raeplatsi keskseid kujunduselemente jõulukuuse kõrval.
Tartu tänavune jõulukuusk tuuakse Põlvamaalt Kanepi valla Erastvere küla Ojamäe talust. Puu saabub raeplatsile 26. novembril. Kuuse pikkus metsas on 17 meetrit.
Jõuluaeg saab Tartus ametliku alguse esimesel advendil, 30. novembril, mil traditsiooniliselt süüdatakse esimene advendiküünal.
