Priit Koit: Väosse ehitatav elektri- ja küttejaam vähendab sõltuvust Vene gaasist
16.05.2016
Utilitase kontserni juhi Priit Koidu sõnul suurendab uus jaam kohaliku kütuse kasutamist.
Selle aasta sügisel avab Utilitas Väo karjääris senise elektri- ja küttejaama kõrval uue moodsa jaama, mis rahuldab 50 000 kodumajapidamise elektrivajaduse. Ühtlasi katab see ligi 20% Tallinna kaugküttevõrgu soojavajadusest. Priit Koit ütleb, et eelkõige tähendab see Tallinna ja Maardu inimestele stabiilsemat soojahinda.
„Eesti energiamaastikul on see oluline samm. Poliitilises mõttes samuti. See vähendab sõltuvust gaasist ja suurendab kohaliku kütuse kasutamist. Puit asendab osaliselt gaasi. Üha rohkem kliente soovib teada, kas nende tarbitav elekter ja soojus on roheline või mitte,” sõnab Koit.
Kui teistes Eesti kohtades pakub Utilitas üle 80% ulatuses taastuvat energiat, siis Tallinnas on see pärast Väo II avamist veidi alla 60%. Tulevikus toimub aga siingi muutus.
„Gaasi päris ära kaotada ei saa, sest meil ei ole mõtet puidupõletamise võimsusi nii suureks ehitada, et suuta energiavarustus tagada ka kõige külmemal ajal, kui koormused on väga suured. Siis on gaas või põlevkiviõli abiks. Kaugemas tulevikus võiks aga biometaan gaasi välja vahetada ja siis ongi 100% taastuva energia eesmärk saavutatud,” selgitab Koit.
Ta nimetab veel taastuval energial põhinevate elektri- ja küttejaamade plusse. Üks on see, et kohaliku hakkpuidu kasutamine parandab metsade majandamist. Omanikel on põhjust metsa harvendada ja hooldada, sest varem niisama äraviskamisele või põletamisele läinud väheväärtusliku puidu eest on võimalik saada raha. 2009. aastal, kui Utilitas avas Väo karjääris esimese jaama, ei olnud hakkpuidu sektorit olemaski. Nüüd on aga sektor ja loodud hulganisti töökohti, mille hulk üha suureneb.
„Maaülikooli uuring näitas, et miljoni tihumeetri puidu kasutamisel tekib 2400 töökohta. Meie kaks jaama kokku vajavad umbes 500 000 tihumeetrit puitu aastas. Seega loob ka Väo II juurde uusi töökohti terves varustamise ahelas,” märgib Koit.
Tema hinnangul on mitteväärtuslikku puitu Eestis piisavalt. Potentsiaali on ja puidu lõppemist ei ole näha – kui seda mõistlikult kasutada. Kindlasti ei tohi raiemahtu mõtlematult suurendada ja puitu lihtsalt ahju loopida. „Raiemaht peaks kasvama vaid siis, kui puiduga midagi mõistlikku teha – palki, mööblit, maju jne. Selle, mis üle jääb, saab muuta energiaks.”
Mida teeb kütuse hind?
Kõikides Utilitase võrkudes alanes esimeses kvartalis sooja hind. Suurim langus oli Raplas, kus eelmise aasta alguses avati biomassi tarbiv katlamaja. Sooja hinda mõjutabki esmalt kütuseliik. Kus kütusevahetus on tegemata, seal on ka kõrgem hind. Teine oluline osa, mida Utilitas saab mõjutada, on trassikaod.
„Eelmisel aastal vähenesid Tallinnas trassikaod 32 000 MWh võrra. Rapla linna aastane tarbimine on muide 20 000 MWh. Samas ei saa energiaülekandeid kunagi teha täielikult ilma kadudeta. Siiski saab öelda, et soojuses kaob praegu vähem energiat kui elektrivõrgus. Kui soojusvõrkudes on kaod ligi 15%, siis elektri puhul läheb Eestis võrkudes kaotsi 20% primaarenergiast. Paraku on soojakaod maapinnal tihti näha, aga elektrikadu mitte. Linnud istuvad liinidel aga ju sooja pärast,” ütleb Koit.
Tema sõnul kaob näiteks Iru prügiplokist Lasnamäe esimeste majadeni jõudes juba suur kogus soojust. See on paratamatu. Plokki ei ole mõtet Raekoja platsile ehitada. Just geograafilise eripära ja asutuse tiheduse tõttu on eri linnades erinev soojakadu. Tallinn paikneb soolikana ja seega on ka kaod suuremad.
Koit paneb inimestele südamele, et kodudes vaadataks, kuidas kadusid vähendada. Utilitas püüab ka ise osutada, kui mõne maja energiatarbimine on samasuguse majaga võrreldes suurem, lootes, et maja elanikud võtavad midagi ette. Sellel aastal lõpuks on Utilitas paigaldanud kõikidele klientidele kauglugemisseadmed, mis annavad kadudest ja leketest kohe teada.
Osa investeeringuid ootab
Kogu sektor ootab pikisilmi, millal valmivad kauaoodatud kaugkütteseadus ja elektrituruseadus. Ehkki Väo II jaam maksab ligi 65 miljonit eurot ja sektori ettevõtted investeerivad igal aastal kümneid miljoneid, jääb osa mõtteid siiski ootele.
„Seadusi ootame me kõik. Praegu on selline seis, et me justkui teame, mis muutub, aga ei saa lõpuni kindlad olla. Protsess on kestnud pikalt ja see on finantseerimise keeruliseks muutnud. Pangad ka küsivad, mis saab. Need seadused mõjutavad otsuseid, kas kütusevahetusi teha ja kas trasse renoveerida,” märgib Koit.
