Puit on kohalik kütus, mida kaugele vedada ei tasu

EESTI PÄEVALEHT, Garri Raagmaa: Biomassi koostootmisjaamade toodangust on kolmandik üldjuhul elekter, ülejäänu tööstus- või olmeküttevesi, mis tagabki suure kasuteguri. Asi oleks veelgi jumekam, kui ka energiamahukas tootmine (näiteks puidukuivatid või köögiviljakasvatus) paigutataks kohalike jõujaamade lähedusse, millega omakorda väheneksid veomahud ja -kulud. Ja vastupidi: puidutööstuse, aga ka põllumajanduse, toidutööstuse, olme- ja isegi reoveepuhastite biojäätmeid on ratsionaalne ära kasutada (sh gaasistada) kohapeal. Ka need näited on Eestis olemas.

Biomassi koostootmisjaamade tuulikutega sünkroniseerimine aitaks kasumlikkust veelgi suurendada. Nagu hiljutisel külmal jaanuarinädalal, kui megavati hind NordPoolis kerkis tunniti 200 euroni. Külmal tuulevaiksel talvel, kui ka päikesepaneelid elektrit ei anna, on biomass ainuke toimiv taastuva energia allikas.

/…/

Nagu märkis hiljutisel konverentsil metsandusekspert Heiki Hepner, on meil puitu piisavalt, aga küsimus on selles, kuidas see metsast välja saada. Suurfirmadel ei ole huvi väikeomanike hooldus- ja sanitaarraiega koguneva mõnekümne tihumeetriga tegeleda. Hakkemahud algavad 100 kantmeetrist. Langetustraktori tellimine veelgi suuremast kogusest. Seni on hakketurg olnud üsna kaootiline, seal liigub ka musta raha ja aeg-ajalt on kuulda pettustest. Suurfirmad ostavad ressursi kokku ja hangivad endale ka toetused, nii et maaomanikele jäävad pahatihti tühjad pihud ja kohalikele töömeestele rõõm mustalt makstavast miinimumpalgast.

Lahendus võiks olla metsaühistute manu loodavad energiapuidu koostöövõrgustikud, mille kaudu ka väikemetsaomanikud ja kohalikud sae- ja traktorimehed saaksid garanteeritud ja stabiilset tulu. Mõni selline juba toimetab ja need võiksid olla teistele eeskujuks.

Loe lisa SIIT

0Shares