Puud halgudeks

28.11.2014

TEHNIKAMAAILM, Jorma Piisinen/Ingrid Massik:
Seekordses testis oli kuus n-ö igamehe puulõhkujat. Kolm neist on vertikaalsed masinad, millega saab teha umbes meetripikkuseid halge. Ülejäänud kolm on horisontaalsed: neist üks on jalgadel mudel, teised kaks paigutati iseehitatud vineerist töölauale. Kindlasti saab nende masinatega lähemalt tutvudes hulga kasulikku infot puulõhkujate omaduste kohta üldiselt.

See, millega puid lõhkuda, sõltub vajalike küttepuude kogusest. Mida rohkem küt­tepuid kasutatakse, seda parem ja tõhusam puulõhkumismasin tasub hankida.

Kõik testitud puulõhkujad on elektrilised. Mootorivõimsus on AL-KO ja Ryobi masinatel 1500 W, MaxPro ja Timco omadel 3000 W,

Biltema puulõhkujal 2900 W ja Cotechil 2700 W. Masinate lõhestus-jõud on vahemikus 4-10 tonni.

Neljal masinal kuuest liigub puu-paku tõukur algasendisse elektri­liselt, AL-KO ja Ryobi masinatel on aga tagasitõmme vedruga, mis säästab tublisti energiat.

Lõhutava paku maksimaalne lä­bimõõt on horisontaalsetel mude­litel 250 mm, püstmudelitel 300 ja 400 mm vahel.

Vertikaalsed ja horisontaalsed

Vertikaalsete ja horisontaalsete puulõhkumismasinate tööpõhi­mõte erineb kõige rohkem lõhestuskiilu osas – rõhtsatel mudelitel pressib tõukur paku vastu tööpingi otsas paiknevat lõhestuskiilu. Tõu-kuri asendit ei saa paku pikkusega sobivaks reguleerida, tõukur liigub alati tagasi algasendisse.

Põhimõtteliselt saaks tugiraami ja algasendisse liikuva tõukuri va­hele asetada paraja suurusega klot­si, mis ei lase tõukuril maksimaal­selt tagasi liikuda. Nii kasvab töö-kiirus. Seda ei tohi aga võtta soo­vitusena, kuna masina igasugune omaalgatuslik näperdamine võib mõjutada tööohutust.

Rõhtmudelitega on veel see hä­da, et tõukuri teekond lõpeb en­ne, kui pakk on lõpuni lõhestatud. Masinast sõltuvalt jääb tõukuri ja lõhestuskiilu vahele 8-15,5 cm tühja ruumi. Ja seda probleemi ei lahenda tõukuri ja paku vahe­le klotsi panemine, kuigi sedagi sai proovitud. Klots lihtsalt ei püsinud liikuval osal.

Vertikaalsetel mudelitel liigub hoopis lõhestuskiil. Lõhutav pakk pannakse terasest alusplaadile, mi­da saab paku pikkuse järgi kolmele eri kõrgusele seada.

Kui kiilu ja tõukuri vahele juhtub siiski jääma nii suur vahe, et pakk ei lähe päris lõpuni lõhki, saab pa­ku alla plaadile panna kõrgendu­seks parajalt paksu klotsi, nii et kiil liigub paku alumise otsani välja.

Pakkude kõrguse reguleerimisel kasutati testi käigus 150 x 150 mm prussijuppi, 51 mm paksust spoon-kihtpuitu ja 20 mm vineeri.

Kõigil vertikaalsetel puulõhkumismasinatel on ka lõhestuskiilu algasendi sujuva reguleerimise või­malus vastavalt paku kõrgusele.

Pakkude erinevad mõõtmed

Puulõhkumismasinate kasutusju­hendites on muuhulgas kirjas ka lõhutavate pakkude maksimaalne läbimõõt. Testi käigus katsetasime siiski kõigi masinatega kõigi pakku­de lõhkumist lubatud läbimõõtude­le vaatamata. Toimisime nii selle­pärast, et päriselus ei vasta saadud küttepuude suurus tingimata ole­masoleva puulõhkumismasina lu­batud diameetrile.

Sageli hangitakse küttepuid en­da või naabri krundilt. Kes see seal metsas ikka pakke üle hakkab mõõtma ja sobivaid välja valima – kõik palgid saetakse pakkudeks, raiutakse halgudeks ja laotakse rii-ta kuivama.

Testimiseks vajalikud palgid hankisime sõbra suvila lähedalt, kus metsafirma jättis talvel mingil põhjusel osa puid metsast välja ve­damata. Suurele firmale ei pakku­nud vähesed mahajäänud puud hu­vi ja meie tohtisime need testi jaoks ära kasutada.

Kuusepalkide läbimõõt oli jäme­damast otsast umbes 40 cm ja pee­nemast 20 cm. Iga masinaga lõhuti nii kõige jämedamaid kui ka kõige peenemaid pakke. Alt ei vedanud ükski masin.

Kirves on ikka abiks, kui masin tõrgub

Horisontaalsete masinatega töö­tamist häiris kõige rohkem see, et paku tõukuri ja lõhestuskiilu va­hele jäi tükk tühja ruumi ja mit­med pakud ei läinud lõpuni lõh­ki. Eriti sellised, mille oksakohad jäid väljapoole lõhestuskiilu liikumisteekonda.

Taoline jändrik keerati masinas teistpidija prooviti uuesti lõhestada. Üldjuhul ei õnnestu aga pakku nii paigutada, et pakus olev lõhe sa­tuks täpselt kiilu kohale ja pakk lä­heks hoobilt pooleks. Tüüpiline tu­lemus oli hoopis see, et kahest ot­sast lõhestatud pakkude hunnik jäi masina kõrvale kirvest ootama. Sel­lega tuleb arvestada ka tulemus­te tabelis puulõhkumise aegu vaa­dates.

Taolisi raskelt lõhutavaid kuusepakke jätkus iga masina jaoks. Näiteks ühemeetrise paku lõhes­tamisele võis kuluda 8-23 minutit, millele lisandus hilisem kirvetöö. Kui oksakohad on ainult paku ühes otsas, läheb pakk üldjuhul lõhki, kui okslik pool kiilu vastu panna.

Kui aga pakk on üleni okslik ja oksakohad jäävad väljapoole kiilu ula­tust, on horisontaalse lõhkumismasina kasutaja püsti hädas.

Vertikaalsete masinate lõhestus-kiilud on ääretult õhukesed. Tõ­si, puitu lõikab selline kiil väga tõ­husalt, eriti pärast teritamist, ja ka kõige jämedamad oksad pole takis­tuseks. Probleem on aga selles, et õhuke kiil ei pressi pakupooli lahti, nii nagu horisontaalsete masinate tugevalt laienevad kiilud. Püstmudelite kiilud lõikavad pakku nagu noaga, aga et pakk pooleks läheks, selleks peab kiil enamasti läbi paku

lõpuni välja liikuma. Ühemeetriste pakkude puhul tuli lõhkumisalust pärast igat surumist tõsta, kuni pakk oli täielikult läbi lõigatud.

Püstmudelite kiilu liikumistee-konna pikkus on 45-51 cm. Hori­sontaalsete masinate kasutamisel piisas paku lõhkiajamiseks sageli sellestki, kui kiil tungis 3-5 cm võr­ra paku sisse, välja arvatud eespool mainitud jändrike pakkude puhul.

Kõige jämedamate pakkude lõh­kumisel ei ulatunud vertikaalsete masinate kiil pakkude otsast otsani, mistõttu kasvas mitte ainult pressimiste arv ja ühe paku lõhkumisele kulunud aeg, vaid ka elektrienergia kulu paku kohta.

Puuküte annab kulude kokkuhoidu

Eramajade puukütet on kritiseeri­tud õhu saastamise pärast, ja täiesti põhjendatult. Eriti palju peeneid saasteosakesi eraldub siis, kui pui­tu põletatakse valesti või see on põ­letamiseks liiga märg.

Kui aga puud põletatakse õiges­ti ja tänapäevases kütteseadmes, eraldub saasteosakesi minimaal­selt. Ja kui küttepuid saab oma met­sast või mujalt tasuta või odavalt, võimaldab see kodu kütteenergia-arveid märgatavalt vähendada.

Kui aga küttepuud tuleb osta tu­ruhinnaga ja seejärel puulõhkumis-masinaga ise halgudeks teha, võib küte kalliks minna. Eriti kui oma tööle anda kas rahaline või ajaline väärtus näiteks tundidena, mis tu­leb pereringist eemal veeta. Üld­juhul, eriti linnaperedes, ei saa puulõhkumist pidada meeldivaks ühiseks ajaviiteks.

Küttepuude saagimiseks ja lõhku­miseks kulus ilma pausideta 28 tun­di. Kokku lõhuti testi käigus halgu­deks 36 kuusepalki (4,5-meetrist).

Meie testis kasutatud puulõhkujate tüüpi masinaid soovitame siiralt inimestele, kes ei armasta kirvega töötada, kellele meeldib üleüldse kõiksugu masinaid kasuta­da ja kellel on õues toimetamiseks palju vaba aega.

Püstist mudelit kasutaksin ise ai­nult selliste pakkude lõhkumiseks, mida ei saa horisontaalse masinaga halgudeks teha. ku

Kuidas testiti?

KUUSEPALGID saeti kolme pikkusesse: 100, 50 ja 33 cm. Pa­kud jaotati kaubaalustele pikkuse ja jämeduse järgi selliselt, et kõigi masinatega lõhuti võrdne kogus nii peenemaid kui ka jämedamaid pakke.

100 cm pakke lõhuti ainult ver­tikaalsete puulõhkujatega, sest horisontaalsete masinate tõukuri liikumistee ei ole piisava pikkuse­ga ja pikad pakud ei mahu tõukuri ja lõhestuskiilu vahele ära. 50 cm puid lõhuti kõigi masinatega peale AL-KO, mille maksimaalne halu-pikkus on 37 cm. Kõige lühemaid, 33 cm pakke lõhuti kõigi masina­tega.

Püstmudelid ja Ryobi horison­taalne jalgadel mudel paigutati kaubaaluste kõrvale selliselt, et

puupakke saaks masinale tõsta võimalikult väikese vaevaga. Bilte-ma ja AL-KO horisontaalsete masi­nate jaoks ehitati pukkidest ja vi-neerplaatidest paraja kõrgusega töölauad ning alused pakkudega lükati sobivasse kohta laudade juurde. Vertikaalsete masinate­ga lõhuti aja peale kaheksa 100 cm pakku, kõigi masinatega peale AL-KO lõhuti kolmkümmend 50 cm pikkust pakku ja kolmkümmend 33 cm pikkust pakku.

Kõik jämedad pakud, pikkusest sõltumata, lõhuti 12 haluks; pee­nemad 8 haluks. Hindamisel ar­vestati ka puulõhkumisele kulu­nud aega, aga eelkõige hinnati masina kasutusomadusi – kui liht­ne või raske oli puulõhkumismasi-naga töötada.