Puukirurgi töö on ohtlik, kuid loominguline
28.08.2014
Puuhooldaja ehk arboristi töö on kanda hoolt linna- ja pargipuude eest kogu nende eluaja ehk istutamisest kuni mahasaagimiseni. Arboristika eesmärk ongi puude elukaart õige hooldusega pikendada.
Ameti kaunikõlaline nimetus pärineb ladina keelest, kus arbor tähendab puud. Tavaliselt kutsutakse meil puudega tegelejaid dendroloogideks (kreeka keeles dendron = puu), kuid erinevus on selles, et dendroloog uurib puu- ja põõsaliike, arborist teeb aga praktilisi puuhooldustöid.
Peale selle kuulub arboristika alla vanade puude seisundi hindamine ning nende “ravitsemine”. Küllap seetõttu nimetataksegi arboriste teinekord ka puukirurgideks.
Linnahaljastajal lai tööpõld
Arboristi amet on Eestis noor -meile jõudis see 1990ndate keskel. Tööpuudust pole arboristidel siinmail vaja karta – meil on palju hooldamata linna- ja mõisaparke ning alleesid.
Kui metsas kasvavad puud tulevad ise endaga toime, siis linnas on lugu teine. Tihti on puud istutatud valesse kohta ning pole arvestatud nende kasvuulatusega. Puu võib oksipidi trügida elektriliinidesse või varjata ladvaga valgust. Mitte alati ei ole sellise puu “korrale kutsumine” ohutu ja igaühele jõukohane. Siin tulebki appi väljaõppinud arborist.
Palju robustset kirvetööd
Professionaale ühendava Eesti Arboristide Ühingu aseesimees Sulev Järve ütleb, et kahjuks liiga sageli on arboristi töö nagu tulekahju kustutamine -puuhooldaja kutsutakse kohale siis, kui puuga on asi juba ohtlikuks muutunud, näiteks hakkab mõni suur oks murduma.
“Kohaliku omavalitsuse arborist või vähemalt lisakoolituse läbinud heakorraspetsialist peaks kogu aeg tänavapuudel ja parkidel silma peal hoidma ning ohtlikke olukordi hooldusplaaniga ennetada,” sõnab ta.
Üks on aga kindel: kui puu on kord istutatud kitsukesse ruumi ja kasvanud “ootamatult” hiigelsuureks, siis väikeseks ja samas elujõuliseks minipuuks ei suuda teda muuta ka kõige osavam arborist. Mõnes kohas on seda püütud teha õige brutaalsel moel – puul on latv maha saetud ja alles on jäänud vaid tulp. Seda nimetatakse tulbasta-miseks, arboristid peavad sellist tegevust üldiselt vägivallaks puu kallal. Sedasi koheldud puust ei saa enam õiget elulooma.
Järve kiidab, et paljud omavalitsused on juba nii teadlikud, et oskavad puuhooldustöödele nõuda väljaõppinud arboristi.
“Kui inimesel on arboristi kutsetunnistus, siis on tema tööl ka garantii – ehk et ta teab, mismoodi tuleb just selle puuga ümber käia nii, et elavat organismi võimalikult vähe kahjustada,” kinnitab ta.
On aga eramaja omanik hädas liigsuureks kasvanud puuga, peaks temagi tellima puu raieks või hoolduslõikuseks väljaõppinud arboristi, mitte aga juhusliku saemehe.
Ametit õpetab kaks kooli
Arboristiks on Eestis võimalik õppida kahes kohas: Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses ja Luua metsanduskoolis. Mõlemas koolis kestab õppeaeg 1,5 aastat ning õpitakse töökohapõhiselt. See tähendab, et õppetöö on korraldatud sessioonidena korra kuus.
Luual arboriste õpetav Aino Mölder ütleb, et arboristiks õppimisel on olulisim motivatsioon. Ei tohi karta kõrgust ning jaksu peab ka natuke olema, sest puu otsas mootorsaega töötamine pole kergete tegevuste killast.
“See on ohtlik ja loominguline töö. Arboristitöö on sümbioos metsamehe ja aednikutööst, lisaks on siin ka natuke teadlase tööd. Mõtlemist on palju, sest just arborist otsustab, mida puuga teha,” räägib Mölder.
Iga lennuga lõpetab Luual tosinkond arboristi, kellest enamik ka selle töö peale jäävad.
Marje Kask, Voltveti koolituskeskuse juhataja:
Arboristi ehk haljastaja ja pargipuude hooldaja erialale saab õppima põhikoolihariduse baasil, õppevormiks võib olla statsionaarne või töö-kohapõhine õpe. Õppekavad põhinevad kutsestandarditel.
Arboristi õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks metsandusvaldkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Arborist töötab välitingimustes vibratsiooni- ja müra keskkonnas. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötamist kõrgustes ja sundasendites, ta puutub kokku kemikaalide ja heitgaasidega. Vaja on ka koordinatsioonivõimet, kiiret reageerimist ja füüsilist vastupidavust.
Arboristi õppekava lõpetanu võib töötada arboristina, konsultandina puuhooldusega tegelevas ettevõttes. Õppetöö sellel erialal algab tänavu 4. novembril.