Puukirurgi töö on ohtlik, kuid loominguline

Puuhooldaja ehk arboristi töö on kanda hoolt linna- ja pargipuude eest kogu nende eluaja ehk istutamisest kuni mahasaagimiseni. Arboristika eesmärk ongi puude elukaart õige hooldusega pikendada.

Ameti kaunikõlaline nimetus pä­rineb ladina keelest, kus arbor tä­hendab puud. Tavaliselt kutsutak­se meil puudega tegelejaid dendroloogideks (kreeka keeles dendron = puu), kuid erinevus on sel­les, et dendroloog uurib puu- ja põõsaliike, arborist teeb aga prak­tilisi puuhooldustöid.

Peale selle kuulub arboristika alla vanade puude seisundi hin­damine ning nende “ravitsemi­ne”. Küllap seetõttu nimetatakse­gi arboriste teinekord ka puukirurgideks.

Linnahaljastajal lai tööpõld

Arboristi amet on Eestis noor -meile jõudis see 1990ndate kes­kel. Tööpuudust pole arboristidel siinmail vaja karta – meil on palju hooldamata linna- ja mõisaparke ning alleesid.

Kui metsas kasvavad puud tu­levad ise endaga toime, siis lin­nas on lugu teine. Tihti on puud istutatud valesse kohta ning pole arvestatud nende kasvu­ulatusega. Puu võib oksipidi trü­gida elektriliinidesse või varjata ladvaga valgust. Mitte alati ei ole sellise puu “korrale kutsu­mine” ohutu ja igaühele jõuko­hane. Siin tulebki appi väljaõp­pinud arborist.

Palju robustset kirvetööd

Professionaale ühendava Ees­ti Arboristide Ühingu aseesi­mees Sulev Järve ütleb, et kah­juks liiga sageli on arboristi töö nagu tulekahju kustutamine -puuhooldaja kutsutakse kohale siis, kui puuga on asi juba ohtli­kuks muutunud, näiteks hakkab mõni suur oks murduma.

“Kohaliku omavalitsuse arborist või vähemalt lisakoolitu­se läbinud heakorraspetsialist peaks kogu aeg tänavapuudel ja parkidel silma peal hoidma ning ohtlikke olukordi hooldusplaaniga ennetada,” sõnab ta.

Üks on aga kindel: kui puu on kord istutatud kitsukesse ruumi ja kasvanud “ootamatult” hii­gelsuureks, siis väikeseks ja sa­mas elujõuliseks minipuuks ei suuda teda muuta ka kõige osa­vam arborist. Mõnes kohas on seda püütud teha õige brutaal­sel moel – puul on latv maha saetud ja alles on jäänud vaid tulp. Seda nimetatakse tulbasta-miseks, arboristid peavad sellist tegevust üldiselt vägivallaks puu kallal. Sedasi koheldud puust ei saa enam õiget elulooma.

Järve kiidab, et paljud oma­valitsused on juba nii teadlikud, et oskavad puuhooldustöödele nõuda väljaõppinud arboristi.

“Kui inimesel on arboristi kutsetunnistus, siis on tema tööl ka garantii – ehk et ta teab, mismoodi tuleb just selle puuga ümber käia nii, et elavat orga­nismi võimalikult vähe kahjus­tada,” kinnitab ta.

On aga eramaja omanik hä­das liigsuureks kasvanud puuga, peaks temagi tellima puu raieks või hoolduslõikuseks väljaõppi­nud arboristi, mitte aga juhusli­ku saemehe.

Ametit õpetab kaks kooli

Arboristiks on Eestis võimalik õppida kahes kohas: Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses ja Luua metsanduskoolis. Mõlemas koolis kestab õppeaeg 1,5 aastat ning õpitakse töökohapõhiselt. See tähendab, et õppetöö on korral­datud sessioonidena korra kuus.

Luual arboriste õpetav Aino Mölder ütleb, et arboristiks õp­pimisel on olulisim motivat­sioon. Ei tohi karta kõrgust ning jaksu peab ka natuke olema, sest puu otsas mootorsaega töötami­ne pole kergete tegevuste killast.

“See on ohtlik ja loominguli­ne töö. Arboristitöö on sümbioos metsamehe ja aednikutööst, li­saks on siin ka natuke teadlase tööd. Mõtlemist on palju, sest just arborist otsustab, mida puu­ga teha,” räägib Mölder.

Iga lennuga lõpetab Luual tosinkond arboristi, kellest ena­mik ka selle töö peale jäävad.

Marje Kask, Voltveti koolitus­keskuse juhataja:

Arboristi ehk haljastaja ja pargipuude hooldaja erialale saab õppima põhikooliharidu­se baasil, õppevormiks võib olla statsionaarne või töö-kohapõhine õpe. Õppekavad põhinevad kutsestandarditel.

Arboristi õppekava ees­märk on võimaldada õppijal omandada teadmised, osku­sed ja hoiakud töötamiseks metsandusvaldkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Arborist töötab välitingimustes vibratsioo­ni- ja müra keskkonnas. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötamist kõrgustes ja sundasendites, ta puu­tub kokku kemikaalide ja heitgaasidega. Vaja on ka koordinatsioonivõimet, kii­ret reageerimist ja füüsilist vastupidavust.

Arboristi õppekava lõpetanu võib töötada arboristina, konsultandina puuhooldusega tegelevas ettevõttes. Õppetöö sellel erialal algab tänavu 4. no­vembril.

0Shares