Rakkesse võib kerkida biosöe tehas

VIRUMAA TEATAJA, Risto Kukk:
Baltania OÜ plaanib Lääne-Virumaale 40 miljonit eurot maksvat uudset biosütt tootvat torrifitseerimistehast, mis peaks valmis saama 2016. aastal.

“Projekti eelarve on üle 40 miljoni euro, mis eeldab lisaks bio­söetehasele ka elektrienergia ja sooja koostootmisjaama ehitamist,” rääkis Baltania juhatuse liige Jüri Roos. Projekti taga on tema sõnul ainult Eesti investorid, kes oma nime avaldada veel ei soovi. Euroopa Liidu investeeringutoetust tehase ehitamisel ei kasutata, küll tuleb sealt toetus biosöe tootmiseks, kui ettevõte on valmis.

Esialgne krunt Rakkes osutus tehase jaoks sobimatuks. Jüri Roos ei soostunud põhjust täpsemalt kommenteerima, kuid mainis, et neil on mitu kohta silmapiiril ja üks neist sealsamas Rakkes.

“Biosüsi on valge hakkpuidust puidugraanuli, grillsöe ja fossiilse söe sugulane. See on energia transportimise viis, mis võimaldab biomassi transportida sinna, kus on palju tööstust,” rääkis Roos.

Biosütt toodetakse madalakvaliteedilist puitu või võsa hapnikuvabas keskkonnas 200–300 kraadi juures kuumutades. Kuuma toimel lõhustub puidu struktuur ja tekib ühtlane mass, mis on sarnane fossiilse kütusega.

Valge puidugraanuliga võrreldes on biosüsi kuni 30 protsenti energiarikkam, mis teeb selle transportimise odavamaks ja mõttekamaks. Eestis Roosi sõnul biosöe jaoks praegu turgu ei ole.

“Kõige suurema rühma moodustavad kivisöel töötavad elektrijaamad ja koostootmisjaamad. Ka nemad peavad üle minema taastuvenergia tarbimisele. Biosöe eelis hakkpuidu või valge puidugraanuliga võrreldes on see, et tarbijad ei pea biosöele üleminekuks peaaegu et üldse investeeringuid tegema erinevalt teistest alternatiividest, mis nõuavad 70–80 miljoni eurost investeeringut,” selgitas Roos. Ka on tema hinnangul siht­rühmaks söe väiketarbijad Inglismaal, keemiatööstusettevõtted, lubja-, tsemendi- ja metallitööstus.

Biosöe tootmisel tekkiv sünteesgaas on hinnatud tooraine keemiatööstuses ning Baltania OÜ järgmiseks suunaks pärast biosöe tootmise käivitamist saabki Roosi sõnul ilmselt puidukeemiatööstuse arendamine. Tema hinnangul on Eestis olemas suur potentsiaal puidukeemiatööstuse arendamiseks, kuigi seni on räägitud peamiselt põlevkivikeemia arengust.

“Praegu kontrollitakse kõiki projektiga seotud asjaolusid, kaasa arvatud lõplikku asukohta, millest saab täpsemalt rääkida novembris või detsembris,” ütles Roos.

Roosi sõnul tegeleb biosöe tootmisega maailmas põhimõtteliselt kolm ettevõttet, mille toodangu kogumaht on 200 000 tonni aastas. Euroopa kivisöe kasutajate vajadus võiks erinevate ekspertide hinnangul olla 20–50 miljonit tonni aastas. Roosi selgituste kohaselt on praegu selline muna ja kana probleem: enne, kui pole biosütt laialdaselt kasutusele võetud, ei ole tootjaid, ja rohkem ei saa seda kasutusele võtta enne, kui ei ole piisavalt toodangut.

Uues tehases leiaks tööd umbes 30 inimest ja plaanitav torrifitseerimistehas võiks igal aastal toota 260 000 tonnist madalakvaliteedilisest puidust 100 000 tonni biosütt.

Euroopa Komisjon otsustas toetada NER300 rahastamisprogrammi teise projektikonkursi raames aeglase pürolüüsi käigus biosöe tootmist 25 miljoni euroga. Summad projektide rahastamiseks saadakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemis saastekvootide müügi tuludest.

0Shares