Riigikogus arutati võimalusi energiapuidu kasutamise ergutamiseks

12.09.2014

Madalakvaliteedilise puidu kasutamisest energia tootmiseks võidavad nii tarbijad, metsaomanikud kui ka riik tervikuna. Seetõttu on puiduenergia teema olnud ka Erametsakeskuse viimaste aastate tegevuste fookuses – EMK on olnud nii uuringute tellija, projektipartneri kui ka seminaride korraldaja rollis.

Möödunud teisipäeval, 9. septembril arutlesid Riigikogu keskkonnakomisjoni, erametsanduse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli esindajad keskkonnakomisjonis, kuidas saaks riik keskkonnasõbraliku kütuse varumist ja kasutamist omalt poolt hoogustada.

Riigikogu keskkonnakomisjonile tutvustati Erametsakeskuse tellimusel valminud TTÜ soojustehnika instituudi ja EMÜ maaehitus- ja metsandusinstituudi uurimis-arendustöö „Puitkütuste ja puitkütuseks sobiva toorme kasutus Eestis“ tulemusi ning arutati läbi töös toodud soovitused metsaressursi omaniku aktiveerimiseks.

Energiapoliitika peamine ajend on kliimamuutustest tulenevad riskid ning seda mõjutavad tegurid, mis on seotud kütuse tarnekindluse, tõusvate hindade ning ülemaailmse konkurentsiga fossiilsete kütuste pärast. Puitkütuse eelis lisaks keskkonnasõbralikkusele on see, et reeglina on tegu kodumaise toormega, mille kasutamine aitab vähendada sõltuvust energiakandjate impordist ning (nagu ka uuringust nähtub) luua kodumaal töökohti. Lisaks saab plusspoolele arvestada selle, et puidu hind eriti ei kõigu – nafta või gaasi hinnad seevastu küll.

Energia tootmiseks sobivat puiduressurssi on Eestis piisavalt, sest seda tekib hooldusraiete käigus, samuti liinialuste ja kraavikallaste puhastamisel. Maakonniti on ressurss omakorda erinev: kõige enam leidub kütteks sobivat puitu Põhja-Eestis, samuti Pärnumaal, kõige vähem aga Tartu ümbruses.

Võib tekkida küsimus, kas madalakvaliteedilise puidu kasutamine energeetikas on üldse hea mõte – ehk oleks mulla viljakuse seisukohast hoopis parem, kui oksad jätta raielangile? Sel on siiski ka miinused: raiejäätmete jätmisel metsa on suur oht putukate levikuks, lagunemisprotsess toimub aeglaselt ja selle käigus eraldub süsighappegaasi. Kokkuveol maha varisevad oksad ning lehed varustavad pinnast piisava hulga mineraalainetega. Taanlased on teinud sel teemal põhjaliku uuringu ning nende hinnangul mulla jaoks piisab, kui metsa maha jätta jäätmetest umbes kolmandik. Põletamise käigus tekkiv tuhk võiks aga ringiga jõuda metsa alla tagasi.

Suurem osa energiapuidu ressursist on pikka aega majandamata erametsades. Eesti väikemetsaomanikel pole aga praegu motivatsiooni madalakvaliteedilise puidu varumisega tegeleda. Lootusrikkam on olukord siis, kui omanik on ühistu liige – metsaühistul on puiduvarumise kompetents, samuti annavad ühiselt varutud suuremad kogused parema positsiooni läbirääkimisel metsa ülestöötajaga.

Noore metsa hooldamine on metsa tervise jaoks väga oluline tegevus, mida tuleks soosida ning toetada, kuid toob omanikule, mitte tulu, vaid kulu. Raiete puhul viiakse tarbepuit langilt ära, kuid raiejäätmed jäetakse langile, sest kokkuvedu ja müük, eriti pika vahemaa taga asuvale ostjale, ei tasu reeglina ära – ülestöötamine koos veokuludega ületab madalakvaliteedilise puidu eest saadava tulu. Praegune hind, 3-4 eurot puistekuupmeetrilt, ei motiveeri erametsaomanikke. Keskmiselt jääb alla 30-aaastase metsa hooldus- ja harvendusraiete puhul metsaomanik umbes 2 euroga tm kohta miinusesse.

Üheskoos arutati läbi mitmete võimalike toetusmehhanismide plusse ning miinuseid. Üks võimalus energiapuidu varumist ergutada on hinnavahe doteerida – toetada rahaliselt hakkpuitu varuvat metsaomanikku või töid organiseerivat ühistut. Seejuures saaks diferentseerida toetused sõltuvalt puidu päritolust (näiteks metsa seisukohast hädavajalike harvendusraiete puhul maksta rohkem). Veel võiks puiduturgu elavdada investeerimistoetus – rahaline abi varumismasinate ja hakkurite ostuks. Praegu on Eestis umbes 100 000 majapidamist, kes kütavad õli, gaasi või elektriga – ehk peaks riik katelde ostmise toetusega soosima nende üleminekut puitküttele? Võib-olla soodustada väheefektiivsete (ja küttematerjali valikul improviseerimist võimaldavate) katelde väljavahetamist?

Selge on siiski see, et toetuste maksmine toob vaid lühiajalise kasu, seetõttu on pigem mõistlik keskenduda lahendustele, mis  soodustavad arengut ka pikema aja jooksul.

Üksmeelel oldi kohtumisel selles, et erametsaomanikke tuleks ühistutesse ergutada ning riigi poolt ühistute arengut soosida. Toetuste maksmise vajadus kaob, kui ühistute tegevuste spekter haarab tulevikus ka soojuse tootmist ning müüki; ühistutel võiks olla omad terminalid, kust müüakse toorainet nii väike- kui ka suurkatlamajadele.

Juba praegu liigub puitkütuse kasutamine pidevas tõusujoones ja üha rohkem katlamaju võtab fossiilsete kütuste asemel tarvitusele puitkütuse. Küllap lõpetab õige varsti imporditud kalli kütuse kasutamise viimanegi metsade keskel asuv katlamaja.

Erametsakeskus jätkab puiduenergia teema edendamist. Juba tuleval nädalal, 17. septembril toimub erametsanduse aastaseminar „Puit energiaks“.

Fakte:

• Energiapuidu keskmine aastane tootmine: praeguse Eesti keskmise raiemahu juures on energiapuidu osakaal 6136 000 tm, sellest praegune tarbimine 4497 000 tm, seega moodustab kasutamata potentsiaal praegu 1639 000 tm.
• Töökohtade arv: Arvestades, et 1 tihumeetri raiutava metsamaterjali kulu on 0,42 töötundi ja aastane norm 1 inimese kohta on 1666 töötundi, siis 2011. aastal tekkis hakkpuidu tootmise tulemusena juurde 481 töökohta; 2012. aastal langes töökohtade arv 414-le. 400 000 tm hakkpuidu aastane tootmine toob juurde umbes 100 töökohta (arvestatud inimesed, kes raiuvad, veavad materjali kokku, hakivad, veavad lõpptarbijale).
• Energiapuidu varumise suurim takistus: Metsaühistu huvi energiapuidu varumise ja müügi vastu kasvataks toorme kõrgem hind. Motiveerivast ühikuhinnast iga puiste m3 kohta jääb metsaomaniku jaoks puudu 2 eurot.
• Mõju tarbija rahakotile: Soojuse hinda saab fossiilkütuse asendamisel puitkütusega vähendada keskmiselt 20 eurot MWH kohta (arvestatud KIKi toetusega), ilma toetuseta oleks uurimisrühma hinnangul erinevus puidu kasuks umbes 4 eurot MWH kohta.

Uuringu „Puitkütused ja puitkütusteks sobiv toore“ leiate SIIT (vt 2013.a valminud uuringute jaotusest)