RMK katab põtradele toidulauda
17.04.2015
annab Läänemaal hooajalist tööd umbes 30 inimesele. Uutele aladele istutatakse puid Piirsalus ja Kullamaal, Haapsalus, Hanilas, Lihulas, Harju-Ristil ja Keila-poolsetes metsandikes.
Istutamine hakkas pihta möödunud nädalal. „Läänemaal on esimesed taimed metsa viidud,” ütles Majandamise Keskuse () Edela regiooni metsakasvatusjuht Priit Kõresaar.
Siinseid töid juhib Kullamaa metsaülem Meelis Jõelaan. „Igal pool istutatakse, ega selles midagi nii erilist ei ole,” ütles Jõelaan.
Uusi kultuure rajatakse umbes 160 hektarit ning juba varem istutatud alade täiendamise alla läheb sellest 62 hektarit. Ühele hektarile mahub umbes 3500 puutaime.
„Mõnes kohas on vajalik vahele istutada ja täiendada välja läinud taimi, nende hulgas on ka Vormsi saar, kus umbes 4 hektarit läheb täiendamisele,” rääkis Kõresaar.
Puude väljaminemist põhjustavad põdrad, liigvesi ja männikärsakad – puukahjurid, kes söövad noore taime ümbert koore ära.
Haapsalu lähedal istutab metsa 26 aastat metsnikuna töötanud Heino Hepner. Ta paneb sel aastal maha umbes 15 000 taime. Istutamist alustas ta eelmisel nädalal, mis on kümmekonda päeva tavalisest varasem.
„See on põtrade toidulaua katmine tegelikult, need on metsamehe kõige suuremad vaenlased,” rääkis Hepner. „Kõige paremad metsa kasvatajad on hunt ja ilves.”
Sel kevadel maha pandavaid üheaastaseid istikuid põder ei puutu, aga kolme-nelja aasta pärast, kui männid on kasvanud umbes põlveni, sööb põder männipealsed ära ning siis sellest puust enam kvaliteetset palki ei saa.
Hepner võrdleb põtra niidumasinaga, kes kogu lapi puhtaks niidab. „Põder on selline sunnik, et muidu elab mere ääres, aga talveks tuleb metsa – siis, kui jahihooaeg juba läbi,” jutustas Hepner.
on suurte reformide järel Hepneri ametikoha kaotanud ja mees kutsub end nüüd vabakutseliseks, kes käib lepinguga s tööd tegemas.
Oma elu jooksul on Hepner istutanud umbes 200 000 puud. Praegu istutab ta päevas, rahulikus tempos 1000 kuni 1500 puud.
Hepneri sõnul oodatakse pärast vana metsa mahavõtmist tavaliselt aasta, enne kui uued kasvandikud asemele istutatakse. Selle aja jooksul saab männikärsaka toidulaualt toit otsa ja kärsakas ise ka.
„Eelmise sajandi 50–60. aastatel kooriti värsked kännud pärast raiet, et satikatel poleks pesitsuspaika,” teadis Hepner.
Nüüd teevad seda tööd kalamehed, kes raiesmikelt kalapetet hangivad.
Metsa istutatavad männitaimed on aasta jagu ette kasvatatud ja talvel külmhoones hoitud. Läänemaale istutatavate puude potitaimed tuuakse Kilingi-Nõmmest ASist Eesti Metsataim ja avajuursed taimed Purila taimeaiast Raplamaalt. Avajuurset kaske saab ka Tartu puukoolist.
Tänavu istutab Läänemaa desse 439 000 puud. Kaks hektarit tehakse Läänemaal männiseemne külvi. Üle Eesti istutab kokku 18,7 miljonit puud. Raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetab väikesed puud teist aastat helikopteriga.
istutab Läänemaa desse 439 000 puud: 232 000 mändi, 173 000 kuuske ja 34 000 kaske. Üle Eesti istutab kokku 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga Eestis elava inimese kohta.
