Seadmete hinnalangus ja toetused kasvatavad taastuvenergia osatähtsust

28.07.2014

ÄRIPÄEV, Rene Tammist (Eesti Taastuvenergia Koja juhataja):
Viie aastaga on päikesepa­neelide hind vähenenud 80%. See on paljud majade ning ettevõtete omanikud suunanud just päikesepanee­lide ostmisele ja paigaldami­sele, mistõttu on päikeseenergiapaneelid eramajade juures kõige enam levinud taastuvenergia lahendused just elekt­rienergia tootmiseks.

Eesti 195 mikrotootjast on 88% päikesepaneelide omani­kud. Mikrotootjate poolt võr­ku müüdud ning toetust saava päikeseenergia kogus oli 2013. aastal 94 MWh. Eesti Taastuvenergia Koja hinnangul küün­dib kogu mikrotootjate poolt toodetud päikeseenergia ko­gus ca 450 MWh-ni.

Puuküte endiselt levinuim.

Soojusenergia puhul ei saa unustada lihtsat puukütet, mida endiselt paljud majapidamised, sh eriti maapiirkon­nas, kasutavad. Lokaalküte an­dis nt 2012. aastal 33% tarbi­tud soojusest, kusjuures 49% sellest soojusest oli toodetud puidu põletamisel.

Lokaalkütte seadmete müügist ligikaudu 45% moo­dustavad praegu soojuspum­bad (õhk-õhk-, õhk-vesi- ning maasoojuspumbad), kuna paljudes uusarendustes, kus kaugküte pole kättesaadav, ka­sutatakse lokaalkütteallikana just soojuspumpasid.

Lisaks soojuspumpadele moodustavad lokaalkütte seadmete müügist u 35% bio­kütusel põhinevad kütteseadmed, mis on eelkõige pelleti- ja halupuukatlad, aga kadunud ei ole ka traditsiooniline ahjukü­te. Kui pelletiküte on levinud rohkem asulapiirkondades, siis halupuuküte on rohkem levi­nud maapiirkondades.

Ülejäänud 20% müüdava­test kütteseadmetest moodus­tavad nn eilse päeva tehnoloo­giad, jagunedes võrdselt – 10% on gaasiküte ning ülejäänud 10% õli- või elektriküte.

Võrku ühendamise asemel taastuvenergia. Ühelt poolt soovitakse saavutada sõltu­matust välisest võrgust ning fikseerida energiahind pike­maks perioodiks.

Päikesepaneelidest toode­tud elektrienergia on juba saa­vutanud ka Eestis nn võrgu pa­riteedi, ehk päikesepaneelist toodetud elektrienergia on odavam kui näiteks Eesti Ener­gialt ostetud elekter koos võr­gutasude ja riigimaksudega.

Lisaks on sageli uute ela­mute jm tegevuskohtade taastuvenergialahenduste kasu­tuselevõtt isegi soodsam kui näiteks võrku ühendamine, millega kaasnevad suured ku­lutused.

Nii võib välja tuua Puhta vee teemapargi, mis on esi­mene väiksem piirkond Eestis, kus paigaldati taastuvenergia-lahendused just seetõttu, et ta­valise elektrivõrguga liitumi­se ja ühendamise kulud olid märkimisväärselt suuremad kui taastuvenergialahenduste paigaldamine ja integreeri­mine ning ise kohapeal elektri tootmine ja selle lokaalne tarbimine.

Väikesemahuline elektri­tootmine kasvab kiiresti. Elektrienergia tootmine on väga reguleeritud valdkond ning tulenevalt ajaloolisest pä­randist suurte elektrijaamade tööle orienteeritud. Sellest tu­lenevalt esineb hulgaliselt bü­rokraatlikke takistusi nii era-mupõhise kui ka kogukonnapõhise elektritootmise raja­miseks. Siiski tuleb tunnusta­da Elektrilevi tegevust, kes vii­mase paari aastaga on suut­nud kiiresti kohanduda väikesemahulise elektritootmise kasvuga ning nende seadmete võrku liitmisega.

Praegune seadusandlus toetab taastuvatest allikatest elektritootmist summas 53,7 eurot MWh kohta, sõltuma­ta allikast. Toetatavale tuule­energiale on seatud aastane toodangu piir 600 GWh, mil­le täitumisel toetust enam ei maksta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium algatas 2011. aastal seadusemuudatu­se, millega soovis taastuvenergia toetused panna sõltuvusse elektrituruhinnast.

Planeeritava toetusskeemiga makstaks toetust 93 eu-rot MWh kohta, millest lahu­tatakse elektri turuhind. Uus toetusskeem pole aga veel jõustunud.

Pane tähele

Miks taastuvenergialahendused vahel ebaõnnestuvad?

Ebaõnnestumised on ena­masti tingitud puudulikust eeltööst, mis eelneb seadme paigaldamisele.

Nii on mitmel puhul tegematajäänud tuulemõõtmised, mis peavad eelnema tuuliku paigaldamisele ning inimesed on jäänud uskuma oma sise­tunnet, mis aga tavaliselt osu­tub ekslikuks. Samuti on pai­galdatud väiketuulikud hoo­netele liiga lähedale või liiga madala masti otsa.

Päikesepaneelide tootlik­kus oleneb mitmetest asjaolu­dest, nagu paneelide kalde­nurk, varjutuse tekkimine, ilmakaared jms.

Ebaõnnestumised ongi seotud sellega, et neid tegu­reid pole arvestatud. Sageli po­le probleem isegi mitte paigal­dajates, vaid klientides, kes as­jatundjate nõu kuulda ei soovi.

Praeguseks on selliste juh­tumite arv vähenenud, ent nii paigaldajate kui ka klientide harimisega tuleb jätkuvalt te­geleda.

Samm-sammult

Kuidas alustada taastuvenergia tootmisega?

Taastuvenergia tootmise­ga alustada soovijal on vaja läbi teha vastav paberima­jandus. Enamasti aitavad sel­le läbi teha seadme paigal­dajad.

Elektrilevi koduleheküljel on antud etapiviisiliselt protses­sist ülevaade nii mikro-, pisi-kui ka väiketootjatele (https://www.elektrilevi.ee/ et/liitumine-mikrotootjale). Enam kui 5 MW tootmis-seadme puhul toimub liitu­mine põhivõrguga. Parajasti valmistavad Elektrilevi ja Eesti Taastuvenergia Koda ette integratsiooniplat-vormi, mis lihtsustab asja­ajamist ning lubab huvitatu­tel arvutirakenduse abil tea­da saada, kui võimsa toot-misseadmega ta oma kodus või ettevõttes võrguga liitu­da saab.

Taastuvenergia Koda korral­dab ka kahekuulise intervalliga koolitusi, kus kõiki neid küsimusi selgitatakse.

1. Enne taotluse esita­mist veendu sead­me tasuvuses ning konsulteeri ehitusspetsialisti ja kohaliku omavalitsuse­ga seadme püstitamise või­malikkuses.

2. Esita võrguhaldurile liitumistaotlus ning tutvu enne liitumis­lepingu sõlmimist liitumispakkumise tingimustega.

3. Korralda ehitus-, seadistus- ja muud elektritööd, tasu lii­tumistasu arved ja esita nõu­tud dokumendid.

4. Kui on väljasta­tud elektripaigaldise nõuetekohasu­se tunnistus ja seade on ka­sutusele võtmiseks valmis, tuleb sõlmida võrguleping ning elektrienergia ostu-müügi leping.

Tasub teada

Taotle taastuvenergia kasutuselevõtuks toetust

Toetusi taastuvate ener­giaallikate kasutuselevõ­tuks, energiasektori efek­tiivsemaks muutmiseks ja sisemaise varustuskindluse/võimsuse piisavuse ta­gamiseks jagatakse elektrituruseaduse § 59 alusel. Toetusi makstakse elektri­energia eest, mis on toode­tud taastuvatest energiaal­likatest, koostootmise režiimil biomassist või tõhusa koostootmise režiimil. Vas­tavalt elektrituruseadusele maksab toetused välja põhivõrguettevõtja Elering.