Soomes saab ühistust võtmed-kätte teenuse
12.09.2014
8-9. septembril käisid SA Erametsakeskuse ja majandustegevusega tegelevate metsaühistute spetsialistid tutvumas Soome erametsandusega. Erametsakeskusest osalesid Jaanus Aun ja Kaiko Kell, Põhja-Eesti Metsaühistust Margus Paesalu, Põlvamaa Metsaomanike Seltsist Erki Vinni, Vardi Erametsaseltsist Märt Linnamägi ja Virumaa Metsaühistust Mikk Värimäe. Reis toimus täiskasvanuhariduse programmi Grundtvig raames, mille eesmärk on parimate praktikate jagamine nõustamissüsteemis ja meetodites. Rahvusvahelises projektis osalevad Soome, Suurbritannia ja Itaalia ning juhtpartnerina Eesti.
Kohtuti Tamperes ja tutvuti Pirkanmaa piirkonna metsandusega. Soome poolt oli vastuvõtvaks organisatsiooniks Lääne-Soome Metsaomanike Liit, mille eesotsas Marko Mäki-Hakola. Soomlaste metsandus on traditsiooniliselt hästi läbi mõeldud ja teatakse üsna täpselt kuhu ja kuidas on vaja jõuda. Näiteks on välja arvutatud, et ühe metsaomaniku keskmine metsamaa suurus on 31ha ja keskeltläbi müüb omanik puitu kord kolme-nelja aasta jooksul. See aga tähendab, et müüja on võrreldes ostjaga (kes on professionaal ja tegeleb puidu ostmisega iga päev) oluliselt kehvemas positsioonis ning ilma kõrvalise abita on lihtne tehingus kaotajaks jääda. Abi pakuvad hästi organiseerunud metsaühistud eelkõige läbi nõustamisteenuse. On oluline, et metsaomanike nõustamine ei ole pelgalt teoreetiliste metsateadmiste jagamine. Tegelikult saab metsaomanik nõustamisteenuse raames nö. võtmed kätte teenuse – korraldatakse raie, müüakse puud ja pannakse uus mets kasvama.
Metsaühistud on võtnud suuna pakkuda metsaomanikule võimalikult head teenust ja oluline on, et teenuse kasutamine oleks omaniku jaoks tulus. Seda saab rakendada eelkõige puidu müügil omanikule paremat hinda pakkudes, kuid kindlasti ei ole raha alati ainuke tulususe mõõtühik. Kui mingil perioodil on jäänud mets majandamata ja on nö käest lastud, siis on hea tehing ka see, kui omanik metsa ilma peale maksmata korda saab. Ühistu kaudu on võimalik töid saada teostama kogenud masinajuht ning tulemuseks on harvendatud mets tervete ja elujõuliste puudega. Selliste käest lastud metsade majandamiseks on soomlased leiutanud uut tüüpi masina – Fixturi harvester on loodud tihedate puistute harvendamiseks, kus tüve jämedus on enamjaolt 5-15cm. Sellistest tüvedest teeb masin umbes 400kg kaaluvad kokkuköidetud kimbud, mida kasutatakse energia tootmiseks.
Soomes leitakse, et heal ühistul peab olema vastus iga olukorra jaoks. Nõustamissüsteem on jätkusuutliku metsamajanduse üks osa ja see on riiklik eesmärk. Selle tõttu on nõustamise sihtrühmaks lisaks metsaomanikule ja professionaalile ka koolilapsed ja tudengid – jätkusuutliku ja mitmekesise metsamajanduse seeme on vaja istutada võimalikult vara, et see saaks kasvada rahvuslikuks standardiks.
