Sven Seiton sõidab saeraamiga hoovist hoovi

LÄÄNE ELU:
Kui palk ei tule saekaatrisse, läheb saekaater palgi juurde ehk kui Muhamed ei tule mäe juurde, läheb mägi Muhamedi juurde.

Martna vallas Putkastes on Sven Seiton omamoodi äri püsti pannud, sõidab haagissaeraamiga hoovist hoovi ning saeb sealsamas kohapeal lauad valmis.
Martna valla ettevõtlik noormees Sven Seiton (24) on neli aastat Rootsis metallitööd teinud. Nüüd mõtles mees, et aitab üle lahe tööl käimisest, vaja kodus oma äri püsti panna. Alustuseks ostis Seiton järelveetava saeraami. Saeraami juurde jõudis ta aga Putkaste mõisa maakivist laudahoone kaudu.

Vana laudahoone uus elu
„Hoone on vanaisa-vanaema oma,” ütles Seiton. „Vaatasin, et nukker seis, hoone laguneb, midagi peab tegema.” Algul oli tal selle laudahoonega igasuguseid mõtteid. Ühtäkki leidis Seiton aga internetist Poolas valmistatud järelveetava saeraami. „Mõtlesin, et võiks sellise asjaga tegelda,” rääkis Seiton ja lisas, et puutöö pole talle võõras. Kuigi Rootsis on mees rauatöö peal, on ta Tihemetsa ametikoolis hoopis metsandust õppinud.
Äri aluseks pole Seitoni sõnul mitte saagimine, vaid hoopis see, et saad kliendile koju sõita ning sealsamas kohapeal soovikohase materjali valmis saagida.
„Just see liikumine on oluline,” selgitas Seiton. „Kui inimene viib oma palgid saekaatrisse, pole ta kindel, mis materjali ta vastu saab.” Kui Seiton oma saeraamiga hoovi sõidab ja sealsamas palgid laudadeks saeb, on kliendil selgus, et lauad tulevad just nimelt tema enda palkidest. Boonusena jäävad saagimisjäägid talle kütteks.
Seitoni haagissaeraam suudab päevas kümme tihu palki laudadeks-plankudeks saagida. Tavalise saekaatri tootlus on kümneid kordi suurem. Sellele vaatamata on noormees kindel, et suudab hinnakonkurentsis püsida.
„Minu eelis on selles, et teen seda üksinda. Saekaatris on töölised ja sinna [palkadeks] kulub palju raha. Minu teenus on kindlasti odavam,” kinnitas Seiton. „Kui tellimusi vahepeal pole, peab saekaater töölisele ju ikka palka maksma, minul seda muret pole.”

Käsi on valgeks tehtud
Saeraam läks Seitonil maksma korraliku auto hinna ehk 26 000 eurot. Seda, kas saeraam suudab end tasa teenida, on Seitoni sõnul veel vara öelda. „Aasta-kahe pärast saab vaadata,” nentis noormees.

Eile saagis Seiton Putkaste mõisa lauda juures kasepalkidest laudu. Palgid on oma metsast, servamata kaselaud on müügiks.
„Praegu on servamata laud popiks muutunud,” tõdes Seiton. „Inimestele meeldib selline laud väga, maamajades tehakse seinu ja lagesid.”

Saarelauad ja -plangud lähevad Putkastest Paliverre. „See saar läheb tislerile Paliverre, teeb mööblit,” patsutas Seiton saarelauavirna.
Tööjärjel oli Seitonil saeraamist läbilaskmist virnas ootamas valdavalt lehtpuupalk. „Okaspuud on laudadeks saetud ja maha müüdud. Suvel ei taha mändi osta, ega see suvine palk ole nii hea kui talvine. Talvel ikka tehakse palki,” selgitas Seiton.

Seiton on oma liikuva saeraamiteenusega juba käe valgeks saanud. „Vändras käisin teenust tegemas. Hommikul poole seitsmest hakkasin sõitma, kaheksa olin seal. Kümme tundi saagisin, üheksa tihu,” meenutas saeraamimees. „Seal oli servatud laud, see võtab aega. Õhtuks olin kodus tagasi.”
Eestis on Seitoni äriideega ettevõtjaid ilmselt alla kümne. „Aga nad on valdavalt Lõuna-Eesti pool,” lausus Seiton. „Siin kandis on Ardi Soovik Raplamaal üks kõva tegija, Läänemaal pole kuulnud.”
Praegu on Sven Seiton ka Rootsis ametis. „Pere on siin, kodu on siin, tahaks ikka kogu aeg siinpool olla,” arutles saeraamimees.

0Shares