Tallinnas arutatakse, kuidas hinnata looduse väärtust

10.05.2017

MTÜ Balti Keskkonnafoorum:

10.-12. mail kohtuvad Tallinnas Viru Hotellis Euroopa Komisjoni Keskkonna peadirektoraadi kõrgetasemelised ametnikud, ülikoolide teadurid ning vabaühenduste ja muude huvirühmade esindajad Euroopa Liidu LIFE programmi keskkonnaprojektide konverentsil “Kuidas hinnata looduse väärtust? – Ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni viimine otsustusprotsessidesse”.

Konverentsi avab keskkonnaminister Marko Pomerants, kelle sõnul saab looduse hüvede väärtuste, seal hulgas ka majanduslike, teadvustamine, hindamine ja arvestamine looduskaitses üha olulisemaks. “Looduskaitselisi piiranguid peetakse tihti majanduse arengu takistajateks, arvestamata seejuures, et enamjaolt on loodusrikkused just selle arengu aluseks. Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks prioriteete on ökoinnovatsioon ning ökosüsteemide teenuste väärtuse võtmine majandusarvestusse on samuti üks oluline innovatsioon ökomajanduse suunas. Kõlas keeruliselt? Eks see teema tahabki enamusele harjumist,” märkis Pomerants.

Kohtumisel arutletakse ökosüsteemiteenuste kaardistamise ja hindamise võimaluste ning murekohtade üle. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas viia looduse hüvede kulu ja tulu analüüs otsustusprotsessidesse.

Ökosüsteemiteenuste hindamine ning kontseptsiooni juurutamine keskkonnakorraldusse ja otsustusprotsessidesse aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust. Kuigi elurikkus – ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus – on ka väärtus omaette, siis pakuvad ökosüsteemiteenused meile sõna otseses mõttes eluks vajalikke hüvesid, näiteks toitu ja magevett, puhast õhku, kaitset üleujutuste või muude looduskatastroofide eest.

Eesti Maaülikooli maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse professor Kalev Sepp rõhutab, et loodus on meie suurim rikkus. “Lühiajaliselt võib mõne hüve kasutamine olla kasumlikum või soodsam kui alternatiivsed võimalused, kuid looduse taastamine või kunstlike lahenduste loomine võib hiljem hoopis kallimaks osutuda,” täpsustas ta. Sepp toob näiteks seose kliimamuutustega. “Üks kolmandik kõigist muldadest ja üle poole põllumuldadest on kahjustatud. Heas seisukorras muld suudaks aga akumuleerida märkimisväärsel hulgal süsinikku ning nii leevendada kliimamuutusi,” märkis Kalev Sepp.

Euroopas on ligikaudu veerand looduslikest liikidest väljasuremisohus ning suurem osa ökosüsteeme niivõrd kahjustatud, et nad ei suuda enam väärtuslikke teenuseid pakkuda. Selline häving tähendab Euroopa Liidu jaoks tohutut sotsiaalset ja majanduslikku kahju. Seetõttu on võetud eesmärgiks hooldada ja taastada neid ökosüsteeme ja nende teenuseid, mida kliimamuutused kõige enam mõjutavad või millel on laiemat keskkonda puudutav kasutegur. 2015. aastal avaldatud vahearuandes Euroopa Komisjon küll nentis teatav edasiminekut poliitikate kujundamises, taastamistöödes ja teadlikkuses, kuid bioloogilise mitmekesisuse vähenemist pole siiski õnnestunud ära hoida.

Rohkem infot ürituse kohta: http://bef.ee/kuidas-hinnata-looduse-vaartust/

Sarnased artiklid