Teadlane näeb jääkpuidust elektri tootmises majanduslikku võimalust

29.01.2016

Eesti metsades on palju väheväärtuslikku puitu, mille kasutamine elektritootmiseks tooks riigile tulu ja võib luua tuhandeid uusi töökohti, ütles maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus.

„Eesti metsadesse on aja jooksul kogunenud päris palju väheväärtuslikku puitu, millest saematerjali ei saa, kuid mida saaks energeetikas kasutada ja sellest taastuvenergiat toota,“ rääkis professor Tullus ETV saates „Terevisioon“. Ta tõi näitena hall-lepikute arvukuse, mida on Eestis eelkõige erametsaomanike käsutuses hinnanguliselt üle 30 miljoni tihumeetri ja mida võiks kasutada energia tootmiseks.

Mitmed keskkonnakaitsjad on kritiseerinud madalakvaliteedilise puidu põletamist elektrienergia tootmiseks, nähes selles ohtu keskkonnale ja puidu hinnatõusule.

Tulluse sõnul on väheväärtuslikku metsa seni kesiselt kasutatud, kuna küttepuude hinnad on turul madalad ja omanikel pole huvi seda puitu müüa ning ka ostjatel puudub selle vastu huvi. Väheväärtuslikust puidust taastuvenergia tootmises metsateadlane probleemi ei näe.

„Meil on metsaseadus, metsamajanduse eeskiri ja metsanduse arengukava aastani 2020. Selles on kirjas, et me võime aastas raiuda kuni 15 miljonit tihumeetrit puitu, praegu oleme jõudnud kümne miljoni tihumeetri puiduni aastas, mis tähendab, et vaba mahtu on veel viis miljonit ja see ei pea olema kvaliteetne kuuse- ja männimets, vaid just madalakvaliteediline lehtpuumets,“ ütles Tullus.

Tema sõnul on puidu energeetikas kasutamine kasulik ja võimalik kui riik leiab võimaluse taastuvenergia kvooti müüa, lisaks võib iga miljon tihumeetrit raiutavat puitu juurde tuua paar tuhat uut töökohta.

Tullus märkis, et valitsus ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peavad leidma need riigid või selle partneri, kes on nõus ostma teatud koguse taastuvenergia ühikuid, seejärel otsustama, kes Eestis puidust elektrit toodab.

„Kvoote müüakse enampakkumisel ja elektri tootmine tellitakse sellelt, kes seda kõige odavamini suudab teha,“ sõnas Tullus.

„Tegemist on pika protsessiga, millele eelneb puidu töötlemise- ja transpordivõimsus ning tegevust juhitakse konkreetsete tehingute kaudu.“

Keskkonnaministeeriumil on alati võimalus tehingud lõpetada või peatada, kui keskkonnale tekib oht või surve, rääkis Tullus. Ta lisas, et Põhjamaana on Eestil suur metsaressurss ja kuna maailm soovib liikuda fossiilsete kütuste kasutamiselt taastuvenergia suunas, siis see on Eesti jaoks võimalus.

Seni pole Eestis sõlmitud ühtegi lepingut väheväärtusliku puidu kasutamiseks taastuvenergia massiliseks tootmiseks.