Ülevaade 2017. aasta I kvartali puiduturust

09.05.2017

Valminud on ülevaade 2017. aasta I kvartali puiduturust, OÜ Tark Mets poolt kokku võetud lõppenud kvartali era- ja riigimetsa hinnainfo ning lühiülevaatega välisturgudel toimuvast saab tutvuda erametsaportaalis.

Palgi hind sama või kasvav, paberipuu pigem odavnenud

Erametsa hinnastatistika järgi olid okaspuupalkide hinnad 2017. a esimeses kvartalis kas kerges kasvus või jäid eelmise aasta lõpuga võrreldes samale tasemele. Standardpalkide hinnad kasvasid rohkem kui peenpalkide hinnad. 2017. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa männipalgil 66,90 €/tm, männipeenpalgil 62,35 €/tm, kuusepalgil 69,13 €/tm ja kuusepeenpalgil 64,92 €/tm 

Võrreldes aastataguse ajaga on lehtpuu jämesortimentide hinnatrend sama, kasejämesortimendid on kallinenud, kuid lepa- ja haavapalk odavnenud. 2017. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 80,90 €/tm, kasepalgil 64,31 €/tm, haavapalgil 36,00 €/tm, lepapalgil 31,50 €/tm.

Eelmise aasta viimases kvartalis paranenud paberipuidu hinnad on tänavu aasta alguses teinud kerget vähikäiku, kõikide sortimentide hinnad peale kuusepaberipuidu on langenud. Kallimaks sortimendiks on siiski jätkuvalt männipaberipuit, kuusepuidu hind on jäänud aastalõpu hinnaga samale tasemele ning enim on odavnenud lehtpuupuit. Seisuga märts 2017 maksis tihumeeter männipaberipuitu 33,46 €, kuusepaberipuitu 33,33 €, kasepaberipuitu 30,15 € ja haavapaberipuitu 26,07 €.

Peale kuue kuulist vaheaega on elavnenud küttepuiduturg. Märtsi lõpus maksis tihumeeter küttepuitu erametsa hinnastatistika järgi keskmiselt 21,79 eurot.

Kännuhind oleneb mitmetest teguritest

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel.  Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde). Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne. Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Turu reaktsioon raiemahtude alandamisele on prognoosimatu

Ülevaate koostaja Heiki Hepner väljendab heameelt, et Keskkonnaministeerium pole allunud survele administratiivseid meetmeid kasutades raiemahtusid alandada. Hepneri hinnangul tooks see kaasa prognoosimatu turu reaktsiooni, mis pikas perspektiivis oleks kindlasti kahjulik metsaomanikule. Otsuse oma metsa raiuda teeb omanik lähtuvalt puistu seisundist ja turusituatsioonist. Tööstused ei dikteeri raiemahtu, vaid mõjutavad ümarpuidu hinda. Viimane on seotud valmistoodangu hinnaga, mis omakorda allub (maailma)turuhinnale. Liiga kõrge ümarpuidu hind pärsib konkurentsivõimet ja on väljakutseks tööstusele. Juhul kui ümarpuidust tekib puudus ja selle hind kerkib liiga kõrgele, tuleb rohkem panustada toorme impordile.

Sektoril on võimalik arendada efektiivsust ja liikuda väärtusahelas kõrgemale, kui kodumaise tooraine kättesaadavus tagab hädavajaliku kindlustunde. Seni on puidutööstusele kindlustunnet jätkunud ja loodetavasti nii ka jääb. 

Sarnased artiklid